Rahanduskomisjon tegi muudatused riigieelarve baasseadusesse
Rahanduskomisjon tegi riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõusse muudatused ja saatis eelnõu teisele lugemisele 13. novembril.
Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõule (511 SE) laekus teiseks lugemiseks opositsioonilt 17 muudatusettepanekut, mida rahanduskomisjon ei toetanud, kuid, mille mõne sisu arvestati osaliselt rahanduskomisjoni enda tehtud ettepanekus.
„Rahanduskomisjoni tegi eelnõusse kaks muudatust, mille koostamisel on võetud arvesse ka õiguskantsleri ja riigikontrolöri märkusi riigieelarve baasseaduse kohta,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
„Arusaadavuse ja läbipaistvuse suurendamiseks liigendatakse kulud riigieelarves täiendavalt riigiasutuste kaupa, eristades seitset kuluartiklit ning lisaks tuuakse eraldi välja seadusest tulenevad toetused,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et rahanduskomisjon muutis ka seaduse jõustumise tähtaega, mille kohaselt on see Riigi Teatajas avaldamise järgneval päeval. Eelnõu on seotud 2025. a riigieelarve seadusega.
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik ütles, et tehtud muudatustega oleme alles poolel teel. „Kulude jaotus ja selgitused peavad olema detailsemad,“ nentis Korobeinik.
Eelnõuga soovitakse parandada riigieelarve läbipaistvust ja seoses sellega muudetakse sätet, mis puudutab riigieelarve liigendust. Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Seoses Euroopa Liidu õigusaktide muutumisega kaotatakse valitsusele kehtiv nõue koostada ja heaks kiita stabiilsusprogramm.
Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiite ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
