Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Erinevalt varasemast Nõukogude perioodist valiti viimane Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan, XII Eesti NSV Ülemnõukogu 1990. aasta märtsis paljuski juba demokraatlikel alustel. Selle koosseisu olulisim õigusakt oli 1991. aasta 20. augustil vastu võetud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Alates 8. maist 1990 kandis esinduskogu nimetust Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, mis tegutses kuni VII Riigikogu volituste alguseni 30. septembril 1992 de facto Eesti Vabariigi parlamendina.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a. kevadel. Riigikogu arhiiv

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a. kevadel. Riigikogu arhiiv

Valimised

Eesti NSV XII Ülemnõukogu valimised toimusid 18. märtsil 1990. aastal. Esimest korda Nõukogude okupatsiooni jooksul olid valimised valdavalt demokraatlikud – omavahel konkureerisid mitme poliitilise liikumise esindajad, sh mittekommunistlike vaadetega kandidaadid. ERSP ja mõned teised iseseisvumist nõudnud liikumised kutsusid üles ka valimisi boikoteerima, tuues põhjuseks, et need olid okupatsioonivõimu institutsiooni valimised.

Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel ja juhatajaks Ülo Nugis.

Ülemnõukogu valimistel oli hääleõigus kõigil valimisealistel alaliselt Eesti territooriumil elavatel residentidel, sh NSV Liidu relvajõududesse kuuluvatel isikutel. Kokku oli valijaskonna suurus 1 164 603 inimest. Ülemnõukogu 105 kohale kandideeris 392 inimest ja valimisosalus oli 78,2%. Valimised toimusid üksiku ülekantava hääle meetodil.

Enim hääli kogus Rahvarinde nimekiri, mis sai 24% häältest ja 45 kohta 105-st. Neli kohta oli määratud NSV Liidu sõjaväe esindajatele. Valituks osutunud inimestest 73 esindasid iseseisvusmeelseid ja 27 impeeriumimeelseid jõude.

Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel ja juhatajaks Ülo Nugis. Juhataja asetäitjateks valiti Viktor Andrejev ja Marju Lauristin.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu toimis kuni VII Riigikogu volituste alguseni 30. septembril 1992 de facto Eesti Vabariigi parlamendina.

Seadusloome

 Nimetahvlite vahetamine Toompeal, 1992. Riigikogu arhiiv

Nimetahvlite vahetamine Toompeal, 1992. Riigikogu arhiiv

XII Ülemnõukogu olulisim õigusakt oli 20. augustil 1991 vastu võetud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest.

Juba 30. märtsil 1990 kuulutas Ülemnõukogu välja üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks. Sellest eesmärgist lähtudes otsustati 8. mail 1990 tunnistada kehtetuks nimetus “Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik” ja võtta ametliku nimetusena kasutusele “Eesti Vabariik”. Seetõttu hakati ka rahva esinduskogu nimetama Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks.

„Ehkki kahekümne aastaga on enamik Ülemnõukogu poolt rajatud seadusandlikust raamistikust läbi teinud olulisi korrektiive, on toona paika pandud põhimustrid siiski paljuski säilinud. Olulise sisendi andis Ülemnõukogu töö Põhiseadusliku Assamblee tegevusse ja meie põhiseaduse sisusse. Paljuski tänu Ülemnõukogus tehtud eeltööle ei pidanud 1992. aasta oktoobris valitud Riigikogu alustama taastatud Eesti Vabariigi elu korraldavate seaduste loomisel tühjalt kohalt. Tänasel päeval, kui taas on päevakorda tõusnud Eesti riikluse ja demokraatliku ühiskonnakorralduse põhiküsimused, väärivad Ülemnõukogu enam kui kahekümne aasta tagused kogemused ja otsingud nii tunnustust kui ka kriitilist uurimist.“

Marju Lauristin, Ülemnõukogu juhataja asetäitja 1990–1992

Üles

Viimati muudetud: 28.01.2016

Tagasiside