Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Esimehest ja kahest aseesimehest koosnev Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd. Juhatus valitakse Riigikogu liikmete hulgast ja tema volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu esimees on Vabariigi Presidendi järel teine isik riigis, kes võib vajaduse korral ajutiselt täita presidendi ametiülesandeid.

Ametisolev juhatus:

  • Lauri Hussar

    Riigikogu esimees

    Lauri Hussar

    Riigikogu esimees esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd. Ta kutsub kokku ja juhatab Riigikogu juhatuse istungeid.

  • Toomas Kivimägi

    Riigikogu I aseesimees

    Toomas Kivimägi

    Riigikogu I aseesimees täidab Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral ja muudel juhtudel esimehe ülesandeid.

  • Jüri Ratas

    Riigikogu II aseesimees

    Jüri Ratas

    Riigikogu II aseesimees täidab Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral ja muudel juhtudel esimehe ülesandeid.

Riigikogu juhatuse volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu liikmed valivad enda hulgast uue juhatuse igal kevadel.

Vaata Riigikogu juhatuse valimise tulemusi siit!

Taasiseseisvunud Eesti ajaloos on kõige suurema häälteenamusega ametisse valitud Riigikogu esimees olnud Ene Ergma. 2007. aasta Riigikogu juhatuse valimisel sai ta 91 poolt- ja 6 vastuhäält.

Mida juhatus teeb?

Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides, kinnitab komisjonide koosseisud, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab täiskogule kinnitamiseks Riigikogu töönädalate päevakorra projekti. Kui menetlusse antud eelnõu vastab normitehnika eeskirjale, määrab juhatus sellele juhtivkomisjoni. Vaata normitehnika eeskirja (PDF, 414kB).

Riigikogu esimees juhatab Riigikogu täiskogu istungeid, kutsub kokku ja juhatab Riigikogu juhatuse istungeid ning esitab juhatusele nende päevakorra projekti.

Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele  ning Riigikogu liikme staatuse seadusele. Vaata siit täpsemalt, millised on juhatuse tööülesanded.

Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või volituste peatumise korral täidab esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Põhiseaduse järgi on Riigikogu esimehel kohustus täita vajaduse korral Vabariigi Presidendi ülesandeid.

Riigikogu esmaspäevast ja kolmapäevast täiskogu istungit juhatab senise tava kohaselt Riigikogu esimees, teisipäevast istungit esimene aseesimees ja neljapäevast istungit teine aseesimees. Vajaduse korral (nt siis, kui esimees on välislähetuses või haigestunud) lepib juhatus kokku teisiti. Kui täiskogu istung kestab kaua, juhatavad esimees ja aseesimehed seda vaheldumisi, üldjuhul kahe tunni kaupa.

Riigikogu töös võib ette tulla olukordi, kus täiskogu istungit juhib vanim kohalolev liige. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui keegi juhatuse liikmetest kandideerib Vabariigi Presidendiks ega saa tulenevalt seadusest täiskogu istungit juhatada.

Juhatuse valimine

Riigikogu esimehe ja aseesimeeste kandidaadid seavad üles Riigikogu liikmed. Seejärel annavad kandidaadid oma nõusoleku kandideerida. Nii esimehe kui ka aseesimeeste valimisel on igal Riigikogu liikmel üks hääl. Hääletamine on salajane.

Nii esimehe kui ka aseesimeeste valimisel on igal Riigikogu liikmel üks hääl.

Hääled loetakse avalikult kokku kohe pärast hääletuse lõppu. Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kellele antakse üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nii palju hääli, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor. Võrdse häälte arvu puhul heidetakse liisku. Kui üles on seatud ainult üks Riigikogu esimehe kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli.

Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli kogunud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab nendest kahest rohkem hääli kogunud kandidaat ja teiseks aseesimeheks see, kes häälte arvult teiseks jäi. Võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel korraldatakse valimise lisavoor.

Riigikogu juhatus läbi ajaloo

Riigikogu juhatus rahvaesinduse töö korraldajana on osa Eesti parlamendi traditsioonist. Juhatuse moodustamise nägi ette juba Asutava Kogu 1919. aasta 3. juulil vastu võetud kodukord. Asutava Kogu juhatusse kuulusid esimees, esimene ja teine aseesimees, sekretär ning tema esimene ja teine abi. Hiljem on Riigikogu juhatusse puutuv sätestatud põhiseadustes ja Riigikogu kodukordades.

Riigikogu esimehed

Otto August Strandman, Eesti Tööerakond jurist, riigitegelaneI Riigikogu

Otto Strandman 4.01.1921–18.11.1921
Johann (Juhan) Kukk 18.11.1921–20.11.1922
Konstantin Päts 20.11.1922–7.06.1923

II Riigikogu

Jaan Tõnisson 7.06.1923–27.05.1925
August Rei 9.06.1925–22.06.1926

III Riigikogu

Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) 22.06.1926–2.07.1929

IV Riigikogu

Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) 2.07.1929–20.06.1932

Jaan TõnissonV Riigikogu

Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) 20.06.1932–19.07.1932
Jaan Tõnisson 19.07.1932–18.05.1933
Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) 18.05.1933–29.08.1934
Rudolf Penno 28.09.1934–31.12.1937

VI Riigikogu

Jüri Uluots 21.04.1938–12.10.1939 (Riigivolikogu)
Otto Pukk 17.10.1939–5.07.1940 (Riigivolikogu)
Mihkel Pung 21.04.1938–05.07.1940 (Riiginõukogu)

 

VII Riigikogu

Ülo Nugis 5.10.1992–10.03.1995

VIII Riigikogu

Toomas Savi 21.03.1995–14.03.1999

IX Riigikogu

Toomas Savi 18.03.1999–21.03.2003

X Riigikogu

Ene Ergma 31.03.2003–23.03.2006
Toomas Varek 23.03.2006–27.03.2007

XI Riigikogu

Ene Ergma 2.04.2007–26.03.2011

XII Riigikogu

Ene Ergma 4.04.2011–20.03.2014
Eiki Nestor 20.03.2014–23.03.2015

XIII Riigikogu

Eiki Nestor 30.03.2015–29.03.2019

XIV Riigikogu

Henn Põlluaas 4.04.2019–18.03.2021
Jüri Ratas 18.03.2021–31.03.2023

XV Riigikogu

Lauri Hussar 10.04.2023–

Üles

Viimati muudetud: 14.11.2023

Tagasiside