Ülevaade
Riigikogu XIII koosseis tuli esimeseks istungiks kokku 30. märtsil 2015 ja pidas viimase istungi 21. veebruaril 2019.
Riigikogu valis oma esimesel istungil Riigikogu esimeheks Eiki Nestori. Riigikogu aseesimeesteks valiti Helir-Valdor Seeder ja Jüri Ratas.
Ühtekokku peeti 459 istungit (454 korralist ja 5 täiendavat istungit). Riigikogu töö jagunes nelja aasta jooksul üheksaks istungjärguks ning lisaks oli kuus erakorralist istungjärku. Kokku liidetuna kestsid istungid 1451 tundi ja 42 minutit.
XIII Riigikogu võttis nelja aasta jooksul vastu 588 akti, sh 423 seadust, 159 otsust ja 6 avaldust.
Valimised
1. märtsil 2015 valisid Eesti kodanikud XIII Riigikogu. Valimas käis 577 910 kodanikku ehk 64,2% riigi 899 793 hääleõiguslikust kodanikust.
Kümnes ülesseatud erakonna nimekirjas kandideeris 861 inimest ja 11 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku sai isikumandaadiga 13 inimest.
Kõige enam kogusid valimistel hääli Eesti Reformierakond, kes sai 158 971 häält (27,7%), ja Eesti Keskerakond, kes sai 142 460 häält (24,8%).
Riigikogu valimise seaduses ette nähtud 5% künnise ületas kuus erakonda:
- Eesti Keskerakond
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
- Eesti Reformierakond
- Isamaa ja Res Publica Liit
- Sotsiaaldemokraatlik Erakond
- Eesti Vabaerakond
Seadusloome
XII Riigikogu langetatud kõige kaalukamad otsused olid seotud eesmärgiga luua suurem turvatunne kõigile Eestis elavatele inimestele. Nii peeti vankumatult kinni põhimõttest, mille järgi NATO riigid kohustuvad kulutama kaitsele 2% SKT-st. Peredele lisas kindlust nii lastetoetuste kasv kui ka üksiksisiku tulumaksu alandamine 21%-lt 20%-le.
XII Riigikogu võttis nelja aasta jooksul vastu 623 akti, sh 477 seadust, 143 otsust ja 3 avaldust.
XII Riigikogu võttis nelja aasta jooksul vastu 623 akti, sh 477 seadust, 143 otsust ja 3 avaldust.
Statistika
Õigusaktid ja käsitletud teemad
E-näitus "Meie parlament ja aeg"
Fakte, sündmusi, dokumente, inimesi