Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

II Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad 14 erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Tööerakonnast ja Töörahva Ühisest Väerindest. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh Eesti Kultuurkapitali seadus, riigikorra kaitse seadus, vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seadus, Tartu Ülikooli seadus, riigivapi seadus, perekonnaseisu seadus, Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seadus ning kaitseväeteenistuse kohustuse seadus.

Valimised

II Riigikogu  valimised toimusid 5.–7. maini 1923. Valimisõiguslikke kodanikke oli 688 675, kellest käis valimas 477 284 ehk 67,8%.

Valimiste võitjaks osutusid Põllumeestekogud, kes said 23 kohta (21,6% häältest). Järgnesid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei – 15 kohta (14%), Eesti Tööerakond – 12 kohta (11,2%) ja Töörahva Ühine Väerinne – 10 kohta (9,5%).

Vähemate häältega said Riigikokku:

  • Eesti Rahvaerakond
  • Kristlik Rahvaerakond
  • Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei
  • Rahvuslik Vabameelne Partei
  • Vene Rahva ühendatud nimekiri
  • Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis
  • Saksa-Balti Erakond
  • Üleriikline Majaomanikkude Seltside Liit
  • Üürnikkude Liit
  • Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit

Kuni 27. maini 1925 oli II Riigikogu esimees Jaan Tõnisson,  alates 9. juunist 1925 August Rei. Esimene abiesimees oli kuni 27. novembrini 1924 Karl Johannes Virma, 27. novembrist 1924 kuni 16. detsembrini 1924 Jaan Soots ja alates 16. detsembrist 1924 August Jürima.

Seadusloome

Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh Eesti Kultuurkapitali seadus, riigikorra kaitse seadus, vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seadus, Tartu Ülikooli seadus, riigivapi seadus, perekonnaseisu seadus, Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seadus ning kaitseväeteenistuse kohustuse seadus.

Helmut Maandi kirjeldab Riigikogu tööd järgmiselt. Riigikogu istungist osavõtt oli Riigikogu liikmele kohustuslik. Põhjuseta puudumise korral peeti kinni 5% tema kuu palgast iga puuduva istungi pealt. Riigikogu liikmete palk oli 1930. aastatel 180 krooni. Komisjonide koosolekutest osavõtmise eest maksti osavõtjatele 4 krooni koosoleku pealt. Komisjoni tasu ühele liikmele ei võinud aga tõusta üle 120 krooni kuus. Seega maksimaalne tasu, mis Riigikogu liige võis istungjärgu ajal saada, võis tõusta kuni 300 kroonini kuus. See tasu vastas tol ajal kõrgema riigiametniku palgale. Riigikogu liikmel oli ka tasuta sõidu õigus raudteedel ja laevadel. Riigi majanduslik toetus erakondadele Eestis puudus. („Eestit tagasivaates“, 1987)

Vaade istungisaali publikurõdult. 1922. Allikas: Tallinna Linnamuuseum F 6803-3.

Vaade istungisaali publikurõdult. 1922. Allikas: Tallinna Linnamuuseum F 6803-3.

Üles

Viimati muudetud: 05.11.2020

Tagasiside