Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Rahvuskogu tuli kokku 18. veebruaril 1937 ja viimane istung toimus sama aasta 17. augustil. Rahvuskogu koosnes kahest kojast, mille esimehed olid Jüri Uluots ja Mihkel Pung. Rahvuskogu võttis vastu uue põhiseaduse, mille alusel toimusid 1938. aastal kahekojalise VI Riigikogu valimised.

1934. aastal viis konflikt, mille osalisteks olid riigivanem, Vabariigi Valitsus, vapsid ja V Riigikogu, selleni, et 12. märtsil kehtestas riigivanema ülesannetes tegutsev peaminister Konstantin Päts kogu riigis kaitseseisukorra. Suleti Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, keelati poliitilised koosolekud ja rongkäigud. Aprilliks olid välja kuulutatud nii VI Riigikogu kui ka riigivanema valimised, kuid 19. märtsil 1934 lükkas Konstantin Päts dekreediga mõlemad valimised edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni (Riigi Teataja 1934, 25, 184). Senist Riigikogu koosseisu pärast sama aasta oktoobrit rohkem kokku ei kutsutud. Tekkinud olukorda hakkasid valitsuse vastased nimetama vaikivaks ajastuks.

Valimised

Rahvuskogu käis valimas Tallinnas 30% ja Tartus 38% valimisõiguslikest isikutest, kuna opositsioon soovitas valimisi vaikiva ajastu tõttu boikoteerida.

23.–25. veebruarini 1936 toimus rahvahääletus, mis andis riigivanemale volitused kutsuda kokku kahekojaline Rahvuskogu. Rahvuskogu ülesanne oli teha senises põhiseaduses muudatusi või välja töötada uus põhiseadus. Riigivanemale antud volitustes olid määratud ka Rahvuskogu struktuur ja moodustamise kord.

Kahekojalise Rahvuskogu 80-liikmeline esimene koda moodustati üldiste valimistega, 40-liikmeline teine koda koosnes kutsekodade ja omavalitsuste esindajatest ning riigivanema nimetatud isikutest.

Rahvuskogu esimese koja valimised toimusid 12.–14. detsembrini 1936. Valimisi boikoteeriti, kuna valitsus ei võimaldanud opositsiooni- kandidaatidele mingeid poliitilisi vabadusi. Sellest tulenevalt 50 ringkonnas valimisi ei toimunudki, sest vastaskandidaati ei seatud üles. Ülejäänud 30 valimisringkonnas oli aktiivsus väga väike, näiteks Tallinnas 30% ja Tartus 38%.

18. veebruaril 1937 toimus Rahvuskogu esimene istung. Esimese koja esimeheks valiti Jüri Uluots ja teise koja esimeheks Mihkel Pung.

Seadusloome

1937. aasta 28. juulil võttis Rahvuskogu vastu uue põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril. 1938. aasta veebruaris toimusid selle alusel kahekojalise VI Riigikogu esimese koja ehk Riigivolikogu valimised. 1937. aasta 17. augustil toimus Rahvuskogu pidulik lõppistung.

Oma tegevuse jooksul võttis Rahvuskogu vastu põhiseaduse ja seitse põhiseaduse rakendamise seadust ning Riigikogu ajutise kodukorra. Samuti võttis Rahvuskogu vastu haridussüsteemi reguleerivad seadused: keskkooliseaduse muutmise seaduse ja kutsehariduslike õppeasutuste seaduse.

Alar Kotli rekonstrueeritud Toompea lossi lõunatiib ja lossiaed. U 1937. Allikas: Eesti Filmiarhiiv 3-6287.

Alar Kotli rekonstrueeritud Toompea lossi lõunatiib ja lossiaed. U 1937. Allikas: Eesti Filmiarhiiv 3-6287.

Üles

Viimati muudetud: 03.10.2017

Tagasiside