Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

I Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 20. detsembrist 1920 kuni 30. maini 1923. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Eesti Tööerakonnast, Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Rahvaerakonnast ja Eesti Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist. Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh riigilipu seadus, kodakondsuse seadus, trükiseadus ja kalapüügiseadus.

Valimised

Põhiseaduse järgi valiti I Riigikogu kolmeks aastaks, kuid ta pidi enne tähtaega oma volitustest loobuma.

I Riigikogu valimised toimusid 27.–29. novembrini 1920. Parlamenti valiti rahvaesindajad kümnest valimisnimekirjast. Hääleõiguslikke kodanikke oli 653 618, kellest osales valimistel 474 527 ehk 72,6%.

Valimised võitis Eesti Tööerakond, kes sai 22 kohta (21% antud häälte arvust). Põllumeestekogud said 21 kohta (20,8%), Eesti Sotsiaal- demokraatlik Tööliste Partei 18 kohta (17%), Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 11 kohta (10,6%) ja Eesti Rahvaerakond 10 kohta (10,4%). Vähem inimesi pääses Riigikokku Kristliku Rahvaerakonna, Majanduslise Rühma, ametiühingute, sakslaste ja venelaste nimekirjadest.

Riigikogu esimeseks esimeheks sai Otto Strandman. Esimeseks abiesimeheks sai Karl Virma ja teiseks abiesimeheks Jaan Järve.

Põhiseaduse järgi valiti Riigikogu kolmeks aastaks, kuid I Riigikogu pidi enne tähtaega oma volitustest loobuma. Põhjuseks oli 17.–19. veebruarini 1923 toimunud rahvaküsitlus, kus suurem osa rahvast oli vastu Riigikogu soovile muuta algkooli seadust nii, et usuõpetust algkoolis enam ei õpetataks. Põhiseaduse § 32 alusel kuulutati välja uue Riigikogu valimised. See jäi ka ainsaks korraks, kui Riigikogu selle paragrahvi alusel laiali läks ja uus kooseis valiti.

I Riigikogu pidas oma istungeid Toompea lossi Valges saalis, kuni 1922. aasta sügisel  valmis Riigikogu hoone suure istungisaaliga.

Seadusloome

Olulisimad Riigikogu I koosseisu vastuvõetud õigusaktid olid riigilipu seadus, kodakondsuse seadus, trükiseadus ja kalapüügiseadus.

Helmut Maandi kirjeldab tööd Riigikogus järgmiselt. 100-liikmelises Riigikogus oli erineva haridustaseme ja mitmesuguste elukutsetega isikuid. Seal oli talupidajaid, töölisi, käsitöölisi, ettevõtjaid, vaimulikke, ametnikke, arste ja advokaate.

Riigikogu esimeseks esimeheks sai Otto Strandman. Esimehe amet oli staatuselt võrdne riigivanema omaga. („Eestit tagasivaates“, 1987)

Üles

Viimati muudetud: 03.10.2017

Tagasiside