Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kahekojaline VI Riigikogu – Riigivolikogu ja Riiginõukogu – esindas Eesti rahvast perioodil 7. aprillist 1938 kuni 5. juulini 1940. Parlamendi sisuline tegevus lõppes aga juba aprillis 1940. VI Riigikogu mõju Eesti sise- ja välispoliitilisele arengule oli tagasihoidlik, rahvaesindus jäi presidendi ja valitsuse varju. 24. aprillil 1938 valiti Riigikogu ja omavalitsuste esindajate kogu ühisistungil vabariigi presidendiks Konstantin Päts. Sama aasta mais võeti vastu amnestiaseadus.

Valimised

VI Riigikogu oli kahekojaline ning koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust.

VI Riigikogu valimised toimusid 24.–25. veebruaril 1938. aastal. Riigis kehtis kaitseseisukord, mida rahvasuus tuntakse vaikiva ajastuna,  ja parteide tegevus oli keelatud. Toonane Riigikogu oli kahekojaline ning koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust.

Valimismääruse järgi võisid kodanike grupid 19.–26. jaanuarini ehk vaid kaheksa päeva jooksul oma kandidaate üles seada. Iga kandidaat pidi maksma 250-kroonise kautsjoni ja koguma 150 soovitaja allkirjad.

Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel, üles seati 214 kandidaati. Valimiste tulemusena sai valitsuse loodud valimisliit Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne Riigivolikogu 80 kohast 46 ehk absoluutse enamuse.

Riigikogu teine koda Riiginõukogu oli 40-liikmeline. Maa- ja linnaomavalitsused, kutsekojad jt valisid sinna 24 liiget, 6 liiget kuulus sinna ameti järgi ning 10 liiget nimetas riigihoidja eriõiguse alusel.

Seadusloome

5. mail 1938 võttis Riigikogu vastu amnestiaseaduse, millega vabastati muu hulgas paljud poliitvangid.

26. septembril 1939 toimus valitsuse erakorraline istung, et arutada NSV Liidu ultimatiivseid nõudmisi. Samal päeval toimus ka Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjonide ühisistung, kus sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner soovitas NSV Liidu nõudmised täita.

28. septembril 1939 sunniti Eesti sõja ähvardusel alla kirjutama NSV Liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise lepingule, mis lubas Eesti territooriumile rajada punaarmee baasid.

23. jaanuaril 1940 võttis Riigikogu vastu rahvatervishoiu korraldamise seaduse.

9. aprillil 1940 võttis Riigikogu vastu Informatsiooni Keskuse seaduse.

Riigivolikogu juhatuse töökoht Riigikogu istungisaalis 1938. aastal. Foto: Kaido Haagen, Peeter Laurits, Arne Maasik, Peeter Säre

Riigivolikogu juhatuse töökoht Riigikogu istungisaalis 1938. aastal. Foto: Kaido Haagen, Peeter Laurits, Arne Maasik, Peeter Säre

Üles

Viimati muudetud: 20.04.2016

Tagasiside