Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

VII Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 30. septembrist 1992 kuni 10. märtsini 1995 ja võttis vastu 522 akti. Selle koosseisu kuulusid rahvasaadikud valimisliitudest Isamaa, Kindel Kodu, Rahvarinne ja Mõõdukad, samuti Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist, valimisliitudest Sõltumatud Kuningriiklased, Eesti Kodanik ja Rohelised ning Eesti Ettevõtjate Erakonnast. Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse parlamendi põhitöö oli põhiseaduslike institutsioonide töölerakendamine ja põhiseadusest lähtuva õiguskorra loomiseks vajalike seaduste vastuvõtmine.

VII Riigikogu koosseisu ühispilt 1. märts 1995

Valimised

VII Riigikogu valimised toimusid 1992. aasta 20. septembril, aluseks sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseadus. Valimistel osales 8 valimisliitu, 9 erakonda ja valimisühendust ning 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 kandidaati.

VII Riigikogu võttis vastu kokku 522 akti, sh 169 seaduste tervikteksti, 139 olemasolevate seaduste muutmise seadust, 79 välislepinguid käsitlevat seadust, 24 ametisse nimetamise seadust ja 11 eelarvet.

Valimas käis 689 319 hääleõiguslikust kodanikust 467 628 ehk 67,8%. Enim hääli kogus valimisliit Isamaa, kes koos valimisliiduga Mõõdukad ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga moodustas ka valitsuse. Parlamendis kujunesid selgelt välja opositsioon ja koalitsioon.

Parlamendi esimeheks valiti Isamaa nimekirjas kandideerinud Ülo Nugis ning aseesimeesteks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei nimekirjas kandideerinud Tunne Kelam ja Keskerakondlane Edgar Savisaar.

Riigikogu VII koosseis tuli esimeseks istungiks kokku 5. oktoobril 1992 ja pidas viimase istungi 23. veebruaril 1995. Koosseisu volitused kestsid 30. septembrist 1992 kuni 10. märtsini 1995.

Seadusloome

Esimese taasiseseisvumisjärgse Riigikogu põhiülesanne oli põhiseaduslike institutsioonide töölerakendamiseks ja laiemalt põhiseadusest lähtuva õiguskorra loomiseks vajalike seaduste vastuvõtmine. Näiteks võib tuua Vabariigi Valitsuse seaduse, mis sätestas valitsuse moodustamise, selle koosseisu muutmise ja ministrite või valitsuse tagasiastumise korra, samuti ministeeriumide arvu ja struktuuri. Olulisel kohal oli ka töö kodakondsuse seadusega, mis nägi ette Eesti kodakondsuse saamise, taastamise ja kaotamise tingimused ning korra.

Eraldi esiletoomist väärib Riigikogu VII koosseisu tegevus omandireformiga seotud suhete korraldamisel. Nii võeti vastu näiteks eluruumide erastamise seadus ning õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus.

Riigikogu VII koosseis võttis vastu ühtekokku 522 akti, sh 169 seaduste tervikteksti, 139 olemasolevate seaduste muutmise seadust, 79 välislepinguid käsitlevat seadust, 24 ametisse nimetamise seadust ja 11 eelarvet. Võeti vastu ka 93 otsust, 5 avaldust, 1 deklaratsioon ja 1 pöördumine.

Üles

Viimati muudetud: 08.07.2016

Tagasiside