Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Toompea lossi ajaloolised tornid on lahutamatu osa Eesti võimu loost. Keskajal oli torne neli – Pikk Hermann, Landskrone, Pilsticker ja Stür den Kerl – ning need kaitsesid lossi nelja nurka. Aja jooksul on neid vastavalt vajadusele ümber ehitatud ja Stür den Kerl ka lammutatud. Tähtsaim torn on tänapäeval Pikk Hermann, mille tipus, 95 meetri kõrgusel merepinnast lehvib meie iseseisvust sümboliseeriv Eesti lipp.

Infograafik, Pikk Hermann ja teised Tallinna tornid

Täiendav kaitse

Liivimaa Ordu rüütlid jõudsid 14. sajandi teisel poolel veendumusele, et taanlaste poolt Toompeale rajatud linnus ei vasta enam kaitsenõuetele. Nii ehitasid nad lisaks mitu erineva suuruse ja funktsiooniga torni, et need kaitseks linnuse kõiki nurkasid.

Linnuse läänefassaadi kogupikkus järsakul on 149 meetrit.

Linnuse kirdenurka ehitati ümar suurtükitorn Landskrone, kagunurka kaheksakandiline Stür den Kerl, edelanurka Pikk Hermann ja loodenurka väike Pilstickeri torn. Praeguseni on neist alles vaid kolm, sest Stür den Kerl lammutati Kubermanguvalitsuse hoone rajamisel 18. sajandi teisel poolel.

Pika Hermanni torn

Pikk Hermann on meie riigi iseseisvuse tähtsaimaid sümboleid. Sinna heisatakse iga päev päikesetõusul muusikalise signatuuri saatel Eesti riigilipp. Eesti ajaloo murranguliste sündmuste tagajärjel on Pikk Hermann olnud vahel sunnitud kandma ka mitme võõra riigi lippu.

Eesti lipp lehvimas Pika Hermanni tornisSinimustvalge lipp heisati Pika Hermanni torni esimest korda 12. detsembril 1918 ja see jäi sinna 1940. aasta suveni.

Pärast aastakümneid kestnud Nõukogude okupatsiooni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. Pika Hermanni torni lipud nummerdatakse ja arhiveeritakse peale kasutamist. Aasta jooksul vahetub harilikult kuus lippu. Lipud valmistatakse Lipuvabrikus spetsiaalsest ilmastikukindlast kangast.

Pikk Hermann, mis saksa keeles tähendab pikka sõdalast või suurt pealikut, on praegu algsest kolmandiku võrra madalam. Torni ehitati kolmes järgus 14. sajandi keskpaigast kuni 16. sajandi alguseni. Valminud 83-meetrine Pikk Hermann oli keskajal kõrgeim kivitorn Läänemere ääres. Algselt täitis see vahi- ja kaitsetorni ülesannet ning sealt võis näha kogu ordulinnale vajalikku ala. Et valvuritel oleks mugavam, oli torn ka köetav – alumisel korrusel asus hüpokaustkütte põhimõttel töötanud kerisahi. Ahju kuumenedes korstnalõõr suleti ja soe õhk tungis mööda uuristatud kanaleid alumiselt korruselt ülemistele.

Pikk Hermann oli üks esimesi rajatisi, kus sellist küttesüsteemi kasutati. Hiljem oli see levinud ka Tallinna elamutes.

Pilstickeri torn, Toompea lossi läänetiib ja Pikk Hermann Foto: Paul Kuimet

Landskrone torn

Landskrone tähendab saksa keeles maa krooni. Torn ehitati 14.–15. sajandil ja see paikneb Toompea lossi kirdenurgas. Stiililt ja ehituselt sarnaneb Landskrone Pika Hermanni torniga. Mõlemas tornis olid kunagi laoruumid, laskekambrid, keerdtrepid, dansker ja hüpokausti tüüpi kerisahi.

Keskaegse ordulinnuse kaitsetornid, Pilsticker loodenurgas (vasakul) ja Landskrone kirdenurgas (paremal)

Pilstickeri torn

Toompea linnuse loodenurk Pilstickeri torniga enne Riigikogu hoone kõrvalhoone ehitamist. Foto: Tallinna LinnamuuseumToompea lossi loodenurgas eendub müürist torn nimega Pilsticker, mis tähendab saksa keeles nooleteritajat. See valmis 14. sajandi lõpus või 15. sajandi alguses konsooltornina. Kolmekorruselisel tornil olid laskeavad tulirelvade jaoks. Liivi sõja ajal said Pilstickeri ja Landskrone tornid Toompea linnuses enim kahjustada. Krooniv osa ehitati Pilstickeri tornile 20. sajandil renoveerimistööde käigus.

Stür den Kerli torn

Stür den Kerl tähendab saksa keeles „tõrju vaenlast“. Selle torni rajamist linnuse kagunurka on keeruline dateerida, kuid arvatakse, et selle ehitasid taanlased 14. sajandi esimesel poolel.

Viiekorruseline Stür den Kerl oli kaitse- ja valvetorn ning täitis ka suurtükitorni ülesannet. Lisaks teisel korrusel paiknenud suurtükkidele olid tornil laskekambrid. Nii nagu veidi hiljem valminud Pika Hermanni tornis oli ka Stür den Kerlis nelinurkse plaaniga umbes 11 meetri sügavune kelder. See oli linnuserahva ja kaitsemeeskonna jaoks koht, kuhu suurema turmtule ja ohu korral varjuda. Mõlema torni puhul on keldrit ekslikult ka vanglaks peetud. Stür den Kerl lammutati 1767. aastal, kui Vene keisrinna Katariina II andis käsu ehitada uus Kubermanguvalitsuse hoone.

Infograafik, Stür den Kerl

Üles

Viimati muudetud: 08.07.2016

Tagasiside