Põhiseaduse Assamblee

Põhiseaduse Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille moodustasid 1991. aasta 20. augustil Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu. Assamblee tegutses kuni 10. aprillini 1992. aastal, pidas 30 istungit ning töötas välja uue põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud.

Valimised

Põhiseaduse AssambleeAvaneb uues aknas ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille moodustasid 20. augustil 1991 Eesti Komitee  ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.

Assambleesse kuulus 30 Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi lähetatud saadikut. Assamblee juhatajaks valiti Tõnu Anton, asejuhatajateks Lauri VahtreAvaneb uues aknas ja Ülo UluotsAvaneb uues aknas.

Assamblee asejuhatajateks valiti Lauri Vahtre ja Ülo Uluots.

Põhiseaduse Assamblee tuli esimeseks istungiks kokku 13. septembril 1991, viimane istung peeti 10. aprillil 1992.

Seadusloome

Põhiseaduse Assamblee põhimissioon oli kogu Eesti omariikluse aluseks oleva tüviteksti – riigi põhiseaduse – väljatöötamine.

Assambleele esitati neli põhiseaduse eelnõu, sh 1938. aasta Eesti Vabariigi põhiseadus. Edaspidise töö aluseks otsustati 11. oktoobril võtta ERSP-sse kuulunud Jüri Adamsi ja tema töörühma eelnõuAvaneb uues aknas.

Assamblee pidas kokku 30 istungit ning töötas juba 1992. aasta veebruariks välja põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõudAvaneb uues aknas. Ülemnõukogu otsustas nende rahvahääletuse korraldada 28. juunil 1992, seda aga ilma assamblee koostatud ja Eesti Kongressi heaks kiidetud lisaküsimuseta, kas kehtestada NLKPAvaneb uues aknas ja ÜLKNÜAvaneb uues aknas endistele kõrgematele funktsionääridele ajutine keeld riiklikult tähtsatele valitavatele ametikohtadele kandideerimiseks või asumiseks.