Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad. Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus.

Töö fraktsioonides

Fraktsiooni koosolekutel arutatakse peamiselt Riigikogus menetletavate eelnõude pinnalt tõusnud küsimusi ja päevapoliitilisi teemasid. Selleks kutsuvad fraktsioonid koosolekutele ministreid ja ministeeriumide ametnikke ning muude valitsusasutuste juhte ja ametnikke, samuti vabaühenduste ja huvirühmade esindajaid. Koosolekuid külastavad ka õiguskantsler ja riigikontrolör. Fraktsioonide tööaeg on määratud Riigikogu töögraafikuga. Fraktsiooni töövormiks on ka väljasõidud valimisringkondadesse.

Kõige rohkem ehk üheksa fraktsiooni on kuulunud VIII Riigikogusse ja kõige vähem ehk neli XII Riigikogusse.

Fraktsioonis vahetavad Riigikogu liikmed omavahel arvamusi ning kujundavad ühiseid seisukohti seaduseelnõude, riikliku tähtsusega küsimuste, isikute valimiste ja nimetamiste või muude parlamendi tegevusvaldkonda kuuluvate otsustuste kohta.

Fraktsiooni moodustamine

Fraktsiooni saavad moodustada Riigikogu liikmed, kes on valitud ühe ja sama erakonna valimisnimekirja alusel, näiteks Eesti Keskerakonna fraktsioon või Eesti Reformierakonna fraktsioon.

Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni ja selle vahetamine ei ole pärast VII Riigikogu tehtud otsust enam lubatud. Nimelt loob fraktsiooni vahetamise keeld valimistevahelisel ajal selge seose valimistel kandideerinud Riigikogu liikme ja tema erakonna poliitilise programmi vahel. Nii on ka valijatele arusaadav, kes kannab parlamendis poliitilist vastutust. Samas võib Riigikogu liige vahetada erakonda ja teha hääletamisel koostööd oma uue erakonna fraktsiooniga Riigikogus.

Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kes ei või samal ajal olla Riigikogu esimehe ega esimese või teise aseesimehe ametikohal. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees.

Fraktsioonidistsipliin

Poliitiliselt eeldab fraktsiooniline kuuluvus parlamendiliikmete lojaalsust fraktsiooni enamusele ja allumist enamuse otsustele. Seda nimetatakse fraktsioonisolidaarsuseks ehk fraktsioonidistsipliiniks. Õiguslikult aga on igal Riigikogu liikmel põhiseaduse § 62 kohaselt vaba mandaat ja sellest tulenev õigus hääletada lähtuvalt oma südametunnistusest. Seega ei tohi fraktsioonidistsipliin kasvada üle fraktsioonisunniks, sest see oleks põhiseadusega vastuolus.

Fraktsioonist lahkumine

Fraktsioonist on võimalik ise välja astuda. Samuti on fraktsioonil õigus arvata parlamendiliige fraktsioonist välja juhul, kui enamuse arvates on fraktsiooni liige eksinud väljaspool Riigikogu saali Riigikogu liikmelt eeldatavate eetiliste põhimõtete vastu.

Istungisaalis paiknevad Riigikogu liikmed fraktsiooniti ja fraktsioonidest lahkunud istuvad eraldi.

Kui fraktsiooni liikmete arv jääb alla viie, lakkab fraktsioon olemast ja kõigist sinna kuulunud liikmetest saavad fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed.

Fraktsioonid mujal Euroopas

Euroopa riikides nimetatakse parlamendi fraktsioone erinevalt. Nii on näiteks Poola Seimis parlamentaarsed klubid, Prantsuse Rahvusassamblees poliitilised grupid ja Suurbritannia parlamendi alamkojas parlamentaarsed parteid.