Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu koosneb 101-st rahva valitud Riigikogu liikmest. Parlamendi töö korraldamiseks valivad Riigikogu liikmed kolmeliikmelise juhatuse, mida juhib Riigikogu esimees. Ta esindab Riigikogu riigisiseses ja välissuhtluses ning juhatab täiskogu istungeid. Riigikogu fraktsioonid viivad ellu erakondade poliitilist programmi. Riigikogu komisjonides tehakse suur osa tööst seaduseelnõudega ja tegeldakse oma valdkonna parlamentaarse kontrolliga.

Riigikogu liikmed

Riigikogu liikmete arv 101 on ligikaudu kuupjuur Eesti hääleõiguslike kodanike arvust. Liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval ja peatuvad, kui ta nimetatakse Vabariigi Valitsuse liikmeks ehk ministriks. Valitsusliikme ametist vabastamisel Riigikogu liikme volitused taastuvad.

Kui valitakse Riigikogu uus koosseis, siis esimesel istungil annavad selle liikmed ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Ametivande teksti loeb ette Riigikogu vanim liige, seejärel kirjutavad kõik liikmed vandele alla.

Riigikogus peab alati olema 101 liiget ja seetõttu on põhiseadusega ette nähtud ka asendusliikme institutsioon. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.

Riigikogu liikmele on põhiseadusega antud tagatised, mis kindlustavad talle võimaluse täita oma ametiülesandeid sõltumatult, oma veendumustest ja valimiseelsetest lubadustest lähtuvalt.

Riigikogu liige saab oma töö eest ametipalka ja tal on õigus kuluhüvitisele.

Riigikogu struktuur

Riigikogu struktuur

Riigikogu juhatus

Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd. Juhatus valitakse Riigikogu liikmete hulgast ning see koosneb Riigikogu esimehest, esimesest ja teisest aseesimehest.

Riigikogu uus koosseis valib oma esimesel istungil juhatuse üheks aastaks.

Riigikogu uus koosseis valib oma esimesel istungil juhatuse üheks aastaks. Edaspidi toimuvad korralised Riigikogu juhatuse valimised Riigikogu täiskogu töönädala viimasel istungil, enne kui täitub üks aasta Riigikogu juhatuse eelmisest korralisest valimisest.

Juhatuse töö

Riigikogu juhatus esindab Riigikogu riigisiseses ja välissuhtluses ning juhatab täiskogu istungeid. Juhatuse ülesanded täpsemalt:

  • Korraldab Riigikogu esindamist, sh otsustades Riigikogu liikmete saatmise teenistuslähetusse
  • Määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmete arvu ja fraktsioonidele kuuluvate kohtade arvu alatistes komisjonides
  • Määrab alatisse komisjoni fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme
  • Kinnitab alatiste komisjonide koosseisud ja nende muudatused
  • Registreerib Riigikogu fraktsioonid ja muudatused fraktsioonide koosseisus
  • Valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ja esitab selle kinnitamiseks Riigikogule
  • Määrab Riigikogu menetlusse võetud eelnõudele juhtivkomisjone ja jälgib algatatavate eelnõude vastavust seaduses sätestatud nõuetele
  • Töötab välja ja kinnitab Riigikogu Kantselei struktuuri
  • Kehtestab Riigikogu Kantselei teenistujate ametipalkade piirmäärad
  • Kutsub vajaduse korral kokku fraktsioonide esindajad, et kuulata ära nende seisukohad Riigikogu töö korraldamisega seonduvates küsimustes

Riigikogu esimees

Riigikogu esimees esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd. Ta juhatab Riigikogu täiskogu istungeid, kutsub kokku täiendavad istungid ja erakorralised istungjärgud ning komisjonide esimesed istungid.

Peale selle kutsub esimees kokku Riigikogu juhatuse istungid ja juhatab neid. Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral ja muudel juhtudel täidab tema ülesandeid Riigikogu aseesimees.

Vaata lähemalt, kes on läbi aegade olnud Riigikogu esimehed (JPG, 345kB).

Riigikogu fraktsioonid

Riigikogusse valitud erakonna liikmed ühinevad fraktsioonidesse. Fraktsioonide kaudu viivad erakonnad ellu oma poliitilist programmi.

Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

Fraktsiooni võivad moodustada vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. See on ka fraktsiooni suuruse alampiir.

Ühte erakonna kandidaatide nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Ka Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Ta võib Riigikogu koosseisu volituste kestel lahkuda fraktsioonist, kuid ei või ühineda mõne teise fraktsiooniga.

Riigikogu komisjonid

Riigikogu komisjon on kindla valdkonna miniparlament, mis koosneb Riigikogus registreeritud fraktsioonide esindajatest. Komisjon valmistab ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kaasates ka huvigruppe. Peale selle tegeleb komisjon oma valdkonna parlamentaarse kontrolliga.

Loe Riigikogu 11 alatise komisjoni kohta lähemalt siit.

Mitmesse komisjoni saab kuuluda?

Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni. Samuti võib ta kuuluda Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjoni. Riigikogu esimees ja aseesimehed ei või kuuluda alatistesse komisjonidesse, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjon.

Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni.

Alatiste komisjonide liikmete arvu ja fraktsioonidevahelise kohtade jaotuse komisjonides määrab Riigikogu juhatus. Aluseks on võrdelise esindatuse põhimõte, parlamendipraktika hea tava ja fraktsioonide taotlused.

Fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme osalemise alatises komisjonis otsustab Riigikogu juhatus, arvestades liikme soovi ja töökorralduse otstarbekust.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kujundab koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude jms kohta. Peale selle kontrollib see komisjon Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika elluviimisel.

Mis on erikomisjon?

Riigikogu erikomisjon moodustatakse seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks.

Uurimiskomisjoni võib Riigikogu moodustada avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude väljaselgitamiseks.

Riigikogu võib oma otsusega moodustada ka probleemkomisjoni. Selle eesmärk on mõne olulise tähtsusega probleemi läbitöötamine.

Üles

Viimati muudetud: 23.10.2023

Tagasiside