Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Parlamentidevahelise Liidu (IPU) tegevuse peamised eesmärgid on edendada parlamentide ja parlamendiliikmete koostööd, osaleda ülemaailmse rahu ja julgeoleku tagamise protsessides, kaitsta inimõigusi ning arendada esindusdemokraatiat. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmelisuse peale taasiseseisvumist 1991. aastal.

Eesti delegatsioon osaleb Ecuadori pealinnas Quitos aset leidval Parlamentidevahelise liidu 128. assambleel. Riigikogu delegatsiooni juhib Tõnis Kõiv.Parlamentidevahelise Liidu (Inter-Parliamentary Union) ehk IPU Eesti rühma kuuluvad kõik Riigikogu liikmed, kes valivad rühma juhatuse.

Juhatus, kuhu kuuluvad täiskogult enim hääli saanud president ja kolm asepresidenti, moodustabki Riigikogu IPU delegatsiooni.

Delegatsioon moodustatakse Riigikogu poliitiliste jõudude vahekorda ja soolist esindatust arvestades.

Delegatsiooni tegevuse eesmärk on arendada parlamentidevahelisi suhteid, tutvustada rahvusvahelistel foorumitel Eesti riiki ja meie riigi seisukohti aktuaalsetes küsimustes.

Parlamentidevaheline Liit

Parlamentidevaheline Liit ehk IPU moodustati 1889. aastal. IPU liikmeskonda kuuluvad 2014. aasta seisuga 164 riigi parlamendid ja kümme assotsieerunud liiget. Eesti kuulus IPU-sse aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmesuse peale taasiseseisvumist 1991. aasta oktoobris.

IPU tegevuse eesmärgid:

  • Parlamentide ja parlamendiliikmete vaheline koostöö, kogemuste vahetamine ning kontaktide loomine
  • Ühistegevus rahu, julgeoleku ja rahvusvahelise koostöö tagamisel
  • Inimõiguste kaitse
  • Rahvusvahelist huvi pakkuvate küsimuste arutelu ning neis küsimustes oma seisukohtade väljendamine, et suunata parlamentide ja nende liikmete tegevust
  • Koostöö ÜRO-ga ja tema tegevuse igakülgne toetamine
  • Parem informeeritus esinduskogude tööst ja nende tegevusvõimaluste avardamine

IPU tööorganid

IPU assamblee tuleb kokku kaks korda aastas, et arutada liidu eesmärkidega seotud küsimusi.

IPU nõukogu koguneb kaks korda aastas assamblee raames. Nõukogu kinnitab igal aastal liidu tegevuskava ja eelarve, tegeleb liikmesuse küsimustega ning määrab assamblee toimumise aja ja koha, samuti alaliste komiteede arvu ja pädevusvaldkonna. Praegu on alalisi komiteesid neli: rahu ja rahvusvahelise julgeoleku komitee; säästva arengu, rahandus- ja kaubanduskomitee; demokraatia ja inimõiguste komitee ning ÜRO komitee. Nõukogu moodustab ka ajutisi ja erikomiteesid ning töörühmi, tagades neis võrdse geopoliitilise, geograafilise ja soolise esindatuse.

IPU täitevkomitee on liidu haldusorgan, mis toetab IPU nõukogu tema ülesannete täitmisel ning kontrollib sekretariaadi tegevust, samuti assamblee või nõukogu otsuste elluviimist.

IPU sekretariaadi peamine ülesanne on luua liidu eesmärkide saavutamiseks vajalikud tingimused. IPU peakorter asub Genfis ja esindus New Yorgis.

IPU liikmed võivad moodustada , kus kooskõlastatakse liikmete seisukohti ja arutatakse jooksvaid küsimusi.

Praegu on IPU-s kuus aktiivset geopoliitilist rühma:

  • Aafrika rühm
  • Araabia rühm
  • Aasia ja Vaikse ookeani rühm
  • Euraasia rühm
  • Ladina-Ameerika rühm
  • 12+ rühm

Eesti on koos teiste Euroopa riikide, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaaga 12+ rühma liige.

IPU korraldab koostöös ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega (WTO, UNICEFUNESCO jt) erialakonverentse ja regionaalseid kohtumisi.

IPU konsultatiivorgan on Parlamentide Peasekretäride Assotsiatsioon (Association of Secretaries General of Parliaments) ehk ASGP.

IPU ametlikud töökeeled on inglise ja prantsuse keel.

Üles

Viimati muudetud: 14.03.2017

Tagasiside