Eestimaa ajutine maanõukogu ehk maapäev

Vene impeeriumi koosseisu kuulunud Eesti alal oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestimaa ajutine maanõukogu ehk maapäev. See tegutses 1917. aasta 14. juulist kuni 1919. aasta 23. aprillini, langetas rea kaalukaid otsuseid ja kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Maapäev oli kõrgeim võim Eesti alal kuni demokraatlikult valitud Asutava Kogu kokkukutsumiseni. See oli esimene samm omariikluse suunas.

Loe lähemalt

Asutav Kogu

Asutav Kogu oli Eesti esimene parlament. Asutav Kogu tegutses Eesti rahvaesinduse ja seadusandliku võimuna 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutava Kogu ülesanne oli luua Eesti riigile alus, võtta vastu põhiseadus ja maaseadus. Asutava Kogu valimised toimusid 1919. aastal 5.–7. aprillini. Valimistel osalenud kümnest parteist ja rühmast olid olulisemad neli: Konstantin Pätsi juhitud Maaliit , Jaan Tõnissoni juhitud Rahvaerakond , Tööerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Valimisaktiivsus kujunes kõrgeks – valimisõiguslikest kodanikest osales 80%.

Loe lähemalt

I Riigikogu koosseis

I Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 20. detsembrist 1920 kuni 30. maini 1923. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Eesti Tööerakonnast, Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Rahvaerakonnast ja Eesti Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist.

Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh riigilipu seadus, kodakondsuse seadus, trükiseadus ja kalapüügiseadus.

Loe lähemalt

II Riigikogu koosseis

II Riigikogu koosseis kandis Eesti seadusandlikku võimu 31. maist 1923 kuni 14. juunini 1926. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad 14 erakonnast ja valimisliidust, peamiselt Põllumeestekogudest, Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist, Eesti Tööerakonnast ja Töörahva Ühisest Väerindest.

Võeti vastu mitu olulist õigusakti, sh Eesti Kultuurkapitali seadus, riigikorra kaitse seadus, vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seadus, Tartu Ülikooli seadus, riigivapi seadus, perekonnaseisu seadus, Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seadus ning kaitseväeteenistuse kohustuse seadus.

Loe lähemalt

III Riigikogu koosseis

III Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 15. juunist 1926 kuni 14. juunini 1929. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust. Enim olid esindatud Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud, Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis ning Eesti Tööerakond.

Tähtsamate otsustena võeti vastu Eesti Panga põhikiri ja rahaseadus, mis kehtestas Eestis rahaühikuna krooni ja sendi. Samuti kehtestati Eestis meetermõõdustik.

Loe lähemalt

IV Riigikogu koosseis

IV Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 15. juunist 1929 kuni 14. juunini 1932. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust. Suurima esindatusega olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis.

Pinged majanduses süvendasid ka vastasseisu poliitikas. Olulisemad vastuvõetud õigusaktid  olid kaitseseisukorra seadus, teraviljaseadus ja uus avalike algkoolide seadus. Lisaks koostati eelnõu, mis sätestas riigipea ameti ja parlamendiliikmete arvu vähendamise 100-lt 80-le.

Loe lähemalt

V Riigikogu koosseis

V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. 1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord, Riigikogu tegevus katkestati ja algas nn vaikiv ajastu.

1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja parlamendi viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud. 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus.

Loe lähemalt

Rahvuskogu

Rahvuskogu tuli kokku 18. veebruaril 1937 ja viimane istung toimus sama aasta 17. augustil. Rahvuskogu koosnes kahest kojast, mille esimehed olid Jüri Uluots ja Mihkel Pung. Rahvuskogu võttis vastu uue põhiseaduse, mille alusel toimusid 1938. aastal kahekojalise VI Riigikogu valimised.

Loe lähemalt

VI Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu)

Kahekojaline VI Riigikogu – Riigivolikogu ja Riiginõukogu – esindas Eesti rahvast perioodil 7. aprillist 1938 kuni 5. juulini 1940. Parlamendi sisuline tegevus lõppes aga juba aprillis 1940. VI Riigikogu mõju Eesti sise- ja välispoliitilisele arengule oli tagasihoidlik, rahvaesindus jäi presidendi ja valitsuse varju. 24. aprillil 1938 valiti Riigikogu ja omavalitsuste esindajate kogu ühisistungil vabariigi presidendiks Konstantin Päts. Sama aasta mais võeti vastu amnestiaseadus.

Loe lähemalt

ENSV Ülemnõukogu / EV Ülemnõukogu

Ülemnõukogu valimised 1990. aastal toimusid põhimõtteliselt demokraatlikel alustel. Juba eelmine Ülemnõukogu oli võtnud vastu mitmed otsused ja seadused, mis rajasid teed iseseisvale riigile. 18. märtsil 1990 toimunud ENSV Ülemnõukogu valimistel konkureerisid esimest korda pärast Nõukogude okupatsiooni algust mitme poliitilise liikumise esindajad. Enim hääli sai Rahvarinne.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu olulisemaks otsuseks oli 20. augustil 1991 vastu võetud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest.

Loe lähemalt

Põhiseaduse Assamblee

Põhiseaduse Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille moodustasid 1991. aasta 20. augustil Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.

Assamblee tegutses kuni 10. aprillini 1992. aastal, pidas 30 istungit ning töötas välja uue põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõud.

Loe lähemalt

VII Riigikogu koosseis

VII Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 30. septembrist 1992 kuni 10. märtsini 1995.

1992. aasta 20. septembril valiti sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse alusel VII Riigikogu. Valimistel võisid oma nimekirjaga osaleda erakonnad, valimisliidud ja ühendused, samuti üksikkandidaadid. Valimistel kandideeris 8 valimisliitu, 5 erakonda, 39 ühendust ja 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 Riigikogu liikme kandidaati. Valimas käis 67,8% hääleõiguslikest kodanikest. Valimistel kogus enim hääli valimisliit Isamaa, kes koos Mõõdukate ja ERSP-ga moodustas valitsuse. Parlamendis kujunesid välja selge opositsioon ja koalitsioon.

Loe lähemalt

VIII Riigikogu koosseis

VIII Riigikogu esindas seadusandliku võimuna Eesti kodanikke 11. märtsist 1995 kuni 13. märtsini 1999.

1995. aasta 5. märtsil toimusid teised Riigikogu valimised 1992. aasta põhiseaduse alusel. Valimistel osales 7 valimisliitu, 9 erakonda ja 12 üksikkandidaati. Kokku seati üles 1256 Riigikogu liikme kandidaati. Valimas käis 68,9% hääleõiguslikest kodanikest. Valimiste võitjad olid põhiliselt eelmises Riigikogus opositsioonis olnud erakonnad ja valimisliidud, st Keskerakond ja Koonderakond, kellega liitusid eelmistel valimistel kõrvale jäänud Maarahva Ühenduse moodustanud erakonnad.

Loe lähemalt

IX Riigikogu koosseis

IX Riigikogu esindas seadusandliku võimuna Eesti kodanikke 14. märtsist 1999 kuni 21. märtsini 2003.

7. märtsil 1999. aastal valis Eesti kodanikkond IX Riigikogu. Riigi 857 270 hääleõiguslikust kodanikust käis hääletamas 492 356 ehk 57,43%. Riigikokku kandideeris 1884 inimest, neist 19 üksikkandidaadina. Kõige enam hääli kogus Eesti Keskerakond – 113 378 (23,41%), mis andis Riigikogus 28 kohta.

Loe lähemalt

X Riigikogu koosseis

X Riigikogu esindas seadusandliku võimuna Eesti kodanikke 22. märtsist 2003 kuni 26. märtsini 2007.

2. märtsil 2003. aastal valis Eesti kodanikkond X Riigikogu. Valimas käis 500 686 kodanikku ehk 58,24% riigi 859 714 hääleõiguslikust kodanikust. Riigikokku kandideeris 963 inimest. Üheteistkümnes üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 952 inimest ja 16 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam hääli kogusid Eesti Keskerakond, kes sai 125 709 häält (25,4%), ja Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica (alates 09.06.2005 Res Publica), kes sai 121 856 häält (24,6%). Mõlemad said Riigikogus 28 kohta.

Loe lähemalt

XI Riigikogu koosseis

XI Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 27. märtsist 2007 kuni 26. märtsini 2011.

4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Valimas käis 555 463 kodanikku ehk 61% riigi 897 243 hääleõiguslikust kodanikust. Riigikokku kandideeris 975 inimest. Üheteistkümnes üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam hääli kogusid Eesti Reformierakond, kes sai 153 044 häält (27,8%), ja Eesti Keskerakond, kes sai 143 518 häält (24,1%).

Loe lähemalt

XII Riigikogu koosseis

XII Riigikogu esindas seadusandliku võimuna Eesti kodanikke 27. märtsist 2011 kuni 23. märtsini 2015.

6. märtsil 2011 valis Eesti kodanikkond XII Riigikogu. Valimas käis 580 264 kodanikku ehk 63,5% riigi 913 346 hääleõiguslikust kodanikust. Riigikokku kandideeris 789 inimest. Üheksas üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogusid valimistel hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%), ja Eesti Keskerakond, kes sai 134 124 häält (23,3%).

Loe lähemalt

XIII Riigikogu koosseis

Riigikogu XIII koosseis tuli esimeseks istungiks kokku 30. märtsil 2015 ja pidas viimase istungi 21. veebruaril 2019. 

1. märtsil 2015 valisid Eesti kodanikud XIII Riigikogu. Valimas käis 577 910 kodanikku ehk 64,2% riigi 899 793 hääleõiguslikust kodanikust.

Kümnes ülesseatud erakonna nimekirjas kandideeris 861 inimest ja 11 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Riigikokku sai isikumandaadiga 13 inimest.

Loe lähemalt

XIV Riigikogu koosseis

2019. aasta märtsis valitud ja 4. aprillil esmakordselt kogunenud Riigikogu XIV koosseis pidas oma viimase korralise istungi 23. veebruaril 2023.

3. märtsil 2019 valisid hääleõiguslikud kodanikud XIV Riigikogu koosseisu.Hääletamisest osavõtt oli 63,7%. 

Loe lähemalt