Sotsiaaldemokraatlik Erakond on maailmavaatelt mõõdukalt vasakpoolne ja lähtub oma poliitikas sotsiaaldemokraatlikest väärtustest – õiglusest, hoolivusest ja solidaarsusest – ning kodanikuõiguste ja isikuvabaduse kaitsmisest. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et riigil peab olema senisest suurem osa nii Eesti arengu suunamisel kui ka inimeste heaolu parandamisel.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on pärast Eesti taasiseseisvumist olnud esindatud kõigis Riigikogu koosseisudes ning kuulunud viimaste aastakümnete jooksul korduvalt ka valitsuskoalitsiooni. Näiteks kandsid sotsiaaldemokraadid valitsemisvastutust aastatel 2014–2019 ja aastatel 2022–2023. Samuti on nad pärast 2023. aasta riigikogu valimisi moodustatud uue valitsuse üheks osapooleks. Viimase kümnendi suurimaks saavutuseks peavad sotsiaaldemokraadid õnnestunud perepoliitikat, mille tulemusena on Eestis kordades vähenenud kitsikuses elavate laste arv ja paranenud kümnete tuhandete lastega perede toimetulek. Eestist on saanud riik, kus lapse sünd või ka palju lapsi ei tähenda perele vaesusesse langemist. Ilma sotsiaaldemokraatideta oleksid õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästeametnike palgatõusud jäänud märksa tagasihoidlikumaks. Samuti lükkasid erakonna ministrid fraktsiooni toel 2017. aastal käima tervishoiu rahastamise reformi ning parandasid hambaravi ja ravimite kättesaadavust. 2022. aastal seadustas parlament sotsiaaldemokraatide eestvedamisel hoolekandereformi, mis jõustub 2023. aasta suvel.

Sotsiaaldemokraadid seisavad turvalise, hooliva ja jõuka riigi eest ning vaba ja demokraatliku ühiskonna eest. Nad seisavad tugeva Eesti eest, kus on tagatud igaühe kindlustunne ja väärikus, kus ei ole mahajääjaid. Nad kaitsevad jäägitult inimõigusi, isikuvabadust, õigusriigi aluspõhimõtteid ning vaba ja sõltumatut ajakirjandust.

Maailmavaade

Fraktsioon lähtub oma tegevuses aadetest, mis iseloomustavad nüüdisaegset sotsiaaldemokraatiat kogu maailmas. Sotsiaaldemokraadid jätkavad heaoluühiskonna rajamist, et tagada igaühele võrdsed võimalused ja väärikas elu. Sotsiaaldemokraadid panustavad samuti haridusse ja teadusesse, investeerides nii tulevikku. Nad toetavad ettevõtlikkust ja majanduse arengut, hoiavad ja arendavad eesti keelt ja kultuuri ning kaitsevad keskkonda. Erakonna eesmärgiks on muuta Eesti targa majandusega jõukaks riigiks, mis on uuendusmeelne, hooliv ja turvaline. Eesti peamiseks julgeolekutagatiseks peab erakond kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse, mistõttu seistakse heade liitlassuhete ja tugeva ning ühtse Euroopa Liidu eest. Fraktsioon peab üheks oma missiooniks kodanikuühiskonna arendamist ja edukat koostööd kodanikuühiskonnaga.

Lähiaja poliitilised prioriteedid

Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti ühe suurima probleemina seda, et ääremaastumisele pole suudetud piiri panna, mistõttu ei ole paljud inimesed Eesti edust piisavalt osa saanud. Seega tuleb jätkata jõupingutusi selle nimel, et paraneks laste ja lastega perede olukord ja et kõigile lastele ja noortele oleks tagatud kvaliteetne haridus. Prioriteetseks tegevussuunaks on ka eakatele inimestele väärika vanaduspõlve kindlustamine. Ebavõrdsuse vähendamine ei ole ainult nõrgemate järele aitamine, see on ka ühiskonna tasakaalustatud arengu kõige olulisem eeldus. Eestist peab saama kaotajateta ühiskond, kus igal inimesel on vabadus olla tema ise ja kus ühise pingutuse tulemusel läheb kõigil paremini.

Ajalugu

Sotsiaaldemokraatia on Eestis pikkade traditsioonidega poliitiline mõttesuund – 2025. aastal tähistab erakond oma 120. sünnipäeva.

Ühtlasi võib Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda pidada kõige kauem järjepidevalt tegutsenud erakonnaks Eestis. Selle ideoloogiaga seotud liikumine tekkis juba 1905. aastal ja 1919. aastal kokku tulnud Eesti Vabariigi esimeses parlamendis – Asutavas Kogus – kuulus sotsiaaldemokraatliku hoiakuga parteidele koguni ligi kolmveerand kohtadest. Nii mängisid just sotsiaaldemokraatide eelkäijad otsustavat rolli Eesti riigi rajamisel ja arendamisel 1920. aastatel.

Eesti sotsiaaldemokraadid kuulusid Sotsialistlikku Internatsionaali juba enne teist maailmasõda ja nende liikmestaatus taastati pärast Eesti taasiseseisvumist. Järjepidevuse kandvaks jõuks peetakse paguluses tegutsenud Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondist, mis ühines koos kolme muu erakonnaga 1990. aasta septembris Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks, mida asus juhtima tänane erakonna auesimees Marju Lauristin. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna eelkäija, erakond Mõõdukad, tekkis 1996. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei ja Eesti Maa-Keskerakonna liitumisel. Sotsiaaldemokraatide juhtimisel viidi paarikümne aasta eest Eestis ellu pensionisüsteemi, tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse reformid.