Mida teeb riigikaitsekomisjon?

Riigikaitsekomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel.

Riigikaitsekomisjoni liikmed ja ametnikud

Riigikaitsekomisjonil on valdkonnakomisjonina oluline roll Eesti julgeolekupoliitika aluste kujundamisel. Ta oli juhtivkomisjoniks näiteks riigikaitse seaduse, rahu- ja sõjaaja riigikaitse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse, Kaitseliidu seaduse, küberturvalisuse seaduse ning strateegilise kauba seaduse eelnõude menetlemisel. Samuti valmistab riigikaitsekomisjon ette Riigikogu otsuseid, mis annavad aluse Kaitseväe kasutamiseks rahvusvahelistel operatsioonidel, sh NATO reageerimisjõududes.

Riigikaitseküsimustes on oluline saavutada poliitiline üksmeel ja väljakujunenud tava kohaselt langetabki komisjon oma otsused üldjuhul konsensuse alusel.

Muud ülesanded

Riigikaitsekomisjon annab ka arvamusi enda valdkonna Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta ning kohtub korrapäraselt kaitseministri, Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajatega, et olla hästi kursis päevakajaliste riigikaitseküsimustega. Riigikaitsekomisjon on seotud ka riigikaitse valdkonna arengukava kinnitamisega. Enne valdkonna arengukava (riigikaitse arengukava) või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks kuulab peaminister ära Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Komisjon kohtub regulaarselt Kaitseväe juhatajaga ja saab temalt ülevaate riigikaitses ja sõjalistes operatsioonipiirkondades toimuva kohta. Komisjonil on määrav roll Kaitseväe juhataja ametisse nimetamisel. Vabariigi Valitsus nimetab kaitseministri ettepanekul ametisse Kaitseväe juhataja, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

Riigikogu määrab otsusega igaks aastaks tegevväelaste piirarvu, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.  Eelnimetatud Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha.

Kaitseväe korralduse seaduse § 3¹ sätestab, et  kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa või ei saa õigel ajal Eesti merealal või väikesaarel tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule ning see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveameti otsusel ning edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid. Eelnimetatu kohta esitab Siseministeerium riigikaitsekomisjonile iga kahe aasta järel kirjaliku ülevaate. Kaitseväe korralduse seaduse § 42 kohaselt teostab riigikaitsekomisjon koos Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoniga järelevalvet relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise üle.