Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Seadused valmivad mitmeetapilise töö tulemusena. Seadusloome esimeses etapis koostatakse seaduseelnõu esialgne tekst. Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus. Seejärel läbib eelnõu kolm lugemist, mille käigus seda lihvitakse ja täiendatakse. Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse seejärel Riigi Teatajas.

Töö seadustega

Seadustega luuakse Eesti elu erinevatele valdkondadele reeglid – riigi toimimise telg. Nii on töö seadustega Riigikogu ülesannete seas esikohal nii oma tähtsuse kui ka sellele kuluva aja poolest. Seda tööd nimetatakse seaduseelnõude menetlemiseks ja seda reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seadus.

Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Algatatava seaduse eelnõu antakse üle täiskogu istungi juhatajale enne istungi algust.

Seaduste loomisel töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Suure osa seaduseelnõudest algatab valitsus, osaledes seega ka nende menetlemisel. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide algatatud seaduseelnõude kohta tuleb küsida valitsuse seisukohta.

Riigikogus juhib seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest alatisest komisjonist.

Infograafik, seaduseelnõu menetlusskeem

Eeltöö

Esmalt töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur ning seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst ja määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Oluline on, et seaduse loomisesse oleks kaasatud need huvigrupid, keda loodav seadus kõige otsesemalt puudutab.

Lugemised

Lugemiseks nimetatakse seaduseelnõu igakülgset arutamist Riigikogu täiskogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks peab toimuma kolm lugemist. Vaid mõnel juhul, näiteks välislepingute ratifitseerimisel, võib piirduda ka kahe lugemisega. Lugemiste vahel töötab seaduseelnõuga juhtivkomisjon.

Üldjuhul on seaduse vastuvõtmiseks vaja poolthäälteenamust ehk enamus istungil osalevatest saadikutest peab hääletama seaduse vastvõtmise poolt.

Esimesel lugemisel arutatakse seaduseelnõu üldpõhimõtteid. Otsustatakse, kas seaduseelnõu menetlemist Riigikogus jätkata või mitte.

Teisel lugemisel arutatakse seaduseelnõu sätteid ja hääletatakse muudatusettepanekuid. Teist lugemist saab katkestada ja esitada eelnõu kohta täiendavaid muudatusettepanekuid. Kui lugemist ei katkestata, loetakse teine lugemine lõpetatuks ja seaduseelnõu saadetakse kolmandale lugemisele.

Kolmandal lugemisel otsustatakse seaduse vastuvõtmine.

Kõigi kolme lugemise protseduur käib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kindlate reeglite järgi. Selles seaduses on täpselt kirjas, kes, millal ja kuidas tohib muudatusettepanekuid teha, kuidas neid hääletatakse ja mitu minutit tohib sõna võtta. Näiteks kui sõnavõtt esitatakse kõnetoolist, on selleks kokkuleppel istungi juhatajaga aega 5 + 3 minutit. Sõnavõtuks saadiku kohalt saalis on ette nähtud kuni 2 minutit.

Üldjuhul on seaduse vastuvõtmiseks vaja poolthäälteenamust ehk enamus istungil osalevatest saadikutest peab hääletama seaduse vastvõtmise poolt. Erandiks on põhiseaduses loetletud nn konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk poolthääli peab olema vähemalt 51. Selliseks seaduseks on näiteks kodakondsuse seadus.

Jõustumine

Riigikogus vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees. Seejärel saadetakse seadus väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. Pärast väljakuulutamist avaldatakse seadus Riigi Teatajas ja üldjuhul jõustub see kümnendal päeval pärast avaldamist. Seda juhul, kui seaduses ei ole märgitud teist jõustumise aega.

Lisaks seadustele võtab Riigikogu vastu erinevaid otsuseid, avaldusi, deklaratsioone ja pöördumisi. Nende menetlemise kord erineb mõnevõrra seaduseelnõude omast.

Üles

Viimati muudetud: 08.07.2016

Tagasiside