Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Seadusandliku organi ja tema kantselei tegevus on põhiosas avalik.

Parlamendilt ega kantseleilt ei nõua oma ülesannete täitmine üldjuhul laialdast isikuandmete kasutamist. Sellest hoolimata koguneb töö käigus Riigikogu ja kantselei valdusesse teavet, millele tuleb seaduse kohaselt kehtestada juurdepääsupiirangud, mis tähendab, et sellise teabega on võimalik tutvuda vaid kindlal isikute ringil.

Isikuandmeid koguneb Riigikogu ja kantselei valdusesse näiteks kirjavahetusest inimeste ja teiste riigi- või omavalitsuse asutustega, tööle kandideerimise avaldustest, parlamentaarse järelevalve käigus (Riigikogu eri- või uurimiskomisjonide töö tulemusel) ning isikutega sõlmitud lepingutest.

Isikuandmed on isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ainult andmed füüsilise isiku kohta.

Delikaatsed isikuandmed on andmed inimese poliitiliste, maailmavaateliste ja usuliste veendumuste kohta, etnilise päritolu ja pärilikkuse andmed, tervise ja seksuaaleluga seotud andmed, andmed ametiühingu liikmeks olemise kohta, biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed), samuti andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas enne otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.

Mittedelikaatsed isikuandmed on kõik muud andmed isiku kohta, mis teda või tema tegemisi kuidagi iseloomustavad, näiteks andmed inimese majandusliku olukorra, vaimsete võimete, perekonnaseisu või elukoha kohta.

Isikuandmetega tutvumise piirangud

Avaliku teabe seaduse kohaselt on riigi valduses olev dokumentatsioon reeglina avalik, st soovi korral saab igaüks sellega tutvuda, kuid isikuandmetele näeb seadus ette erandid.

Delikaatseid isikuandmeid sisaldavad dokumendid tuleb igal juhul tunnistada dokumentideks, mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Mittedelikaatseid isikuandmeid sisaldavate dokumentide puhul peab kantselei otsustama, kas seal on midagi sellist, mis ülemäära kahjustab isiku eraelu puutumatust. Kui meie hinnangul isikuandmete avaldamisega eraelu puutumatust ülemäära ei kahjustata, ei kehtestata sellistele dokumentidele ka juurdepääsupiirangut. Vajaduse ja võimaluse korral konsulteeritakse isiku endaga, ehkki kantselei ei ole kohustatud otsustamisel isiku arvamusest lähtuma.

Kantseleis on määratud vastutavad teenistujad, kes otsustavad, kas struktuuriüksuse valduses olevad dokumendid on vaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentideks või mitte. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendi puhul on kantselei dokumendiregistris avalikult nähtav dokumendi registreerimise number, dokumendi (nt kirja) saatja ja/või saaja nimi, saabumise või väljasaatmise kuupäev, dokumendi liik ja selle sisu kokku võttev pealkiri. Peale selle on registris märkus, et dokument on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, ja viide avaliku teabe seaduse sättele, mis nõuab dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamist. Sellise dokumendi sisu avalikult nähtav ei ole. Kui dokument ei ole mõeldud ainuüksi asutusesiseseks kasutamiseks, on üldjuhul nähtav ka kogu selle sisu.

Kui kantselei saadab isikuandmeid sisaldava dokumendi mõnele teisele riigi- või omavalitsuse asutusele, on ka sellel asutusel kohustus järgida isikuandmete kaitse reegleid.

Riigikogu ja kantselei valduses on dokumente, mida dokumendiregistris registreerima ei pea või mis on küll registreeritud, ent mille sisu mingil põhjusel registris nähtav ei ole. Ka nendes dokumentides võib leiduda isikuandmeid. Aeg-ajalt esitatakse meile teabenõudeid, et saada võimalust selliste dokumentidega tutvuda. Tihti on teabenõudjateks ajakirjanikud ja üldjuhul küsitakse infot Riigikogu liikmete kohta. Kui teabenõudja on esitanud teabenõude, vaadatakse dokument alati üle (ka siis, kui see pole tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumendiks) ja vajaduse korral avaldatakse ainult see osa, mis ei sisalda isikuandmeid.

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.

Kantselei dokumendiregistris ei registreerita kantseleisse tööle kandideerivate inimeste dokumente. Nendega saavad tutvuda ainult valikuprotsessiga seotud kantselei töötajad ja Riigikogu liikmed.

Isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele kehtib üldjuhul 75 aasta pikkune juurdepääsupiirang, mida arvestatakse dokumendi loomise või saamise hetkest. Suuremat osa Riigikogu dokumentidest nii kaua ei säilitatagi, need hävitatakse varem.

Õigus tutvuda enda andmetega

Isikul on õigus tutvuda enda andmetega, mida Riigikogus või kantseleis hoitakse. Andmetega ei ole lubatud tutvuda, kui see võib:

  1. Kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi
  2. Ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset
  3. Takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist
  4. Raskendada kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist

Isikul on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. Kui kantseleil ei ole isikuandmete kasutamiseks (enam) seaduslikku alust, võib isik nõuda nende andmete kasutamise lõpetamist või andmete kustutamist.

Isikuandmete kaitse korraldust Riigikogus ja kantseleis kontrollib Andmekaitse Inspektsioon.

Üles

Viimati muudetud: 04.03.2015

Tagasiside