Eesti Reformierakonna fraktsioon on maailmavaatelt paremtsentristlik ja lähtub oma poliitikas valdavalt liberaalsest ideoloogiast, rõhutades madalate maksude ning suurema isiku-, turu- ja ettevõtlusvabaduse keskset rolli riigi arengus.

XIII Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioonis on 30 liiget.

Reformierakonna pika valitsemisvastutuse perioodi tõttu on ka erakonna saadikugrupp Riigikogus kaua aega olnud mõjukaim ja Eesti elu enim suunanud fraktsioon.

See on tähendanud Eesti riigis valdavalt parempoolse liberalistliku riigivalitsemise kindlustamist seadusandlikul tasandil, esitades selleks seaduseelnõusid ja tehes muid vajalikke algatusi.

Fraktsiooni töö on olnud kantud Reformierakonna poliitilisest programmist ja arenenud koos sellega. Läbi aastate on fraktsiooni töö fookuses olnud liigse riigikesksuse hajutamine.

Klassikalised näited on üksikisiku tulumaksu ja riigilõivude alandamine, viimaste kulupõhiseks muutmine ning kogu meie kohtutoimingute lõivusüsteemi lihtsustamine. Sotsiaalpoliitikas on fraktsiooni tähelepanu olnud suunatud eeskätt toetuste süsteemi tõhusamaks muutmisele, mille peamine märksõna on vajaduspõhisus.

Maailmavaade

Liberaalne maailmavaade seab riigi edasiviiva jõuna esikohale üksikisiku vabadused ja ettevõtlikkuse, nähes riigi igaühe ellu sekkuvat rolli võimalikult väiksena.

Reformierakonna liberaalne maailmavaade seab riigi edasiviiva jõuna esikohale üksikisiku vabadused ja ettevõtlikkuse, nähes riigi igaühe ellu sekkuvat rolli võimalikult väiksena. Erakonna poliitika näideteks sobivad üksikisiku tulumaksu alandamine 26%-st 20%-niettevõtete vabastamine reinvesteeritud tulumaksust ja perede toetuseks vanemahüvitise kehtestamine.

Reformierakonna algatusel vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2000, kaotas tulumaksu ettevõtte kasumilt. Uuenduse põhiline eesmärk oli suurendada äriühingute investeeringuid ja luua soodsad tingimused uute tasuvate töökohtade loomiseks.

Üksikisiku tulumaks on aasta-aastalt vähenenud: 2005. aastal 24%-ni, 2006. aastal 23%-ni, 2007. aastal 22%-ni ja 2008. aastal 21%-ni. 1. jaanuarist 2015 on üksikisiku tulumaksu määr 20%. Reformierakonna idee – palgasaajale rohkem raha kätte – positiivset mõju tunnetavad palgapäeval lisaeurode näol kõik Eesti töötegijad.

Reformierakonna varasem valdavalt majandus- ja rahanduspoliitiline fookus on erakonna pideva uuenemisega avardunud. Läbi on viidud ka laiapõhjalisi sotsiaalseid regulatsioone, nagu emapalgana tuntud vanemahüvitise kehtestamine. Paremad avalikud teenused, suuremad pensionid ja toetused abivajajatele saavad Reformierakonna arvates tuleneda vaid majanduskasvust. Sellepärast pannakse suurt rõhku soodsa majanduskeskkonna hoidmisele ja uute lahenduste otsimisele.

2004. aasta 1. jaanuarist kehtestati Eestis vanemahüvitis, st täideti enne 2003. aasta Riigikogu valimisi antud Reformierakonna lubadus. Vanemahüvitis võimaldab emal või isal lapse sünni järel olla lapsega kodus, ilma et ta sissetulekus kaotaks. Kuna enamasti jääb lapsega koju ema, on seda hüvitist nimetatud ka emapalgaks. Uuringud kinnitavad, et vanemahüvitis, mille maksmise perioodi on praeguseks pikendatud pooleteise aastani, on viimasel kümnel aastal toonud kaasa tuhandeid lisasünde.

Reformierakond on arvamusel, et riigi kindla tuleviku ja inimeste elujärje paranemise tagab vaid korras majandus- ja rahanduskeskkond, lähtudes põhimõttest, et üle jõu elamine läheb kokkuvõttes kõige kallimaks. Ka kriisiajal suudeti rahandus korras ja eelarve tasakaalus hoida ning Eesti sai 1. jaanuarist 2011 kasutusele võtta Euroopa ühisraha euro.

Selleks, et paremini toetada puudust kannatavaid peresid, pakkus Reformierakond 2012. aastal välja vajaduspõhiste peretoetuste reformi, mille tulemusel saavad suuremat toetust inimesed, kes seda enim vajavad.

Reformierakonna ja koalitsioonipartnerite ühisel eestvedamisel on viimasel valitsusperioodil tehtud mitu suuremat reformi. Näiteks avaliku teenistuse reformiga kaasajastati riigi- ja üldse avaliku sektori tegevust. Käimas on töövõimereform, mille eesmärk on tuua ka erivajadustega inimesed tööturule ja pakkuda võimalikult häid lahendusi selles valdkonnas.

Eesti Reformierakond kuulub Liberaalsesse Internatsionaali, mis loodi 1947. aastal Inglismaal.

Lähiaja poliitilised prioriteedid

Ees seisvate tähtsamate eesmärkidena näeb Reformierakond riigi julgeoleku tagamist ning inimeste sissetulekute jätkuvat kasvu ja tööjõumaksude vähendamist, et parandada majanduse konkurentsivõimet. Veel võiks nimetada perede vajaduspõhist toetamist, pensionitõusu jätkumist ning eesti keele ja kultuuri kaitset.

Ajalugu

Reformierakonna saadikud kuuluvad Euroopa Parlamendis Euroopa demokraatide ja liberaalide liitu, millel on 69 liiget 21 riigist.

Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994, mil selle nime all otsustasid ühineda Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatlik Partei (ELDP).

Siim Kallase algatusrühm tõi erakonda ettevõtjaid ja avaliku elu tegelasi – Igor Gräzini, Rein Langi jt. Samuti liitus sellega mitu seni parteitut poliitikut, nagu Valve Kirsipuu, Uno Mereste, Ignar Fjuk ja Toomas Savi.

ELDP ridadest liitusid uue erakonnaga Paul-Eerik Rummo, Meelis Atonen, Heiki Kranich, Tiit Käbin, Toomas Vilosius, Andres Lipstok jt.

Alates 1995. aasta parlamendivalimistest on Reformierakond olnud esindatud kõigis Riigikogu koosseisudes. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. 2011. aasta valimistel saadi Riigikogus 33 kohta, mis on läbi aegade parim tulemus parlamendivalimistel.

Loe Reformierakonna ajaloo kohta täpsemalt siit.