Eesti Reformierakonna fraktsioon on maailmavaatelt paremtsentristlik ja lähtub oma poliitikas liberaalsest ideoloogiast, rõhutades madalate maksude ning suurema isiku-, turu- ja ettevõtlusvabaduse keskset rolli riigi arengus.

Reformierakonna pika valitsemisvastutuse perioodi tõttu on ka erakonna saadikugrupp Riigikogus kaua aega olnud mõjukaim ja Eesti elu enim suunanud fraktsioon. See on tähendanud Eesti riigis valdavalt paremliberaalse riigivalitsemise kindlustamist.

Fraktsiooni töö on olnud kantud Reformierakonna poliitilisest programmist ja arenenud koos sellega. Klassikalised näited on üksikisiku maksukoormuse langetamine ja ettevõtte tulumaksu kaotamine. Reformierakonna eestvedamisel kehtestati vanemahüvitis ning alustati üleminekut eestikeelsele haridusele.

Viimaste aastate jooksul on fraktsioon mänginud olulist rolli selles, et Eesti inimesed on saanud end segasel ajal kindlalt tunda ja oma riigi peale loota. Julgeoleku kindlustamiseks on kasvatatud riigikaitseinvesteeringuid. Venemaa algatatud energiasõja tõttu loodi mehhanismid, mis aitavad inimestel energiahindade kõikumisega toime tulla, suurendati energiasõltumatust ja kiirendati uute energiaallikate kasutuselevõttu.

Maailmavaade

Liberaalne maailmavaade seab riigi edasiviiva jõuna esikohale üksikisiku vabadused ja ettevõtlikkuse, nähes riigi igaühe ellu sekkuvat rolli võimalikult väiksena.

Reformierakonna liberaalne maailmavaade seab riigi edasiviiva jõuna esikohale üksikisiku vabadused ja ettevõtlikkuse.

Igaühel peab olema vabadus ja võimalus püüelda parema tuleviku poole ning kujundada oma käekäiku, ilma et riik sekkuks põhjendamatute reeglite ja normidega. Ettevõtlikul inimesel tuleb lasta tegutseda. Riigi roll on luua selleks soodne, eraalgatust au sees hoidev, lihtsa maksusüsteemi ja õiglase konkurentsiga keskkond, mis kohtleb ettevõtteid ja inimesi võrdselt.

Reformierakonna kindel põhimõte on jätkusuutlik riigirahandus ja tõhusam kulutamine. Hästi hoitud rahandus tagab majanduskeskkonna stabiilsuse, kaitseb maksumaksja huve ja hoiab avaliku sektori kulutused kontrolli all. Headel aegadel tuleb tulevikukriisideks raha kõrvale panna, mitte riigi kulutusi paisutada.

Eesti riigi julgeolek peab olema kindlalt tagatud nii iseseisva kaitsetahte ja -võime kui ka tugevate liitlassuhetega. Lähtume põhimõttest “ei iial enam üksi” – üksnes koostöö liitlastega ja avatud suhtlus loovad Eestile kindla tuleviku. Samavõrd olulised on ka meie endi pingutused riigikaitses ning riigisisese turvalisuse tagamisel.

Eesti on ainuke riik maailmas, mis on loodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmiseks ning arenguks. Just sellest peavad lähtuma nii haridussüsteem, keele- ja kultuuripoliitika kui ka rände- ja kodakondsuspoliitika. Meil kõigi on põhjust olla uhked oma väikese riigi ja selle üle, mida meie rahvas on kõigi katsumuste kiuste saavutanud. Iga Eesti inimene võiks olla sisimas patrioot, selleks ei pea tingimata sõnades või tegudes mõõtu võtma.

Reformierakonna jaoks on oluline võrdne kohtlemine ja sallivus. Avatud ühiskonnaga ja euroopalikke väärtusi kandvas Eestis on inimestel paremad võimalused end teostada ning teha kaasaegset ja nutikat tööd. Konkurentsirohkes maailmas saame liikuda targa majanduse suunas vaid laia silmaringiga, hea hariduse saanud inimeste loodud innovatsiooni toel. Julge, iseseisva ja avatud mõtlemise tunnustamine loob paremad eeldused, et ka tulevikus saaksid siin alguse maailmatasemel tooted ja teenused.

Eesti peab olema parim paik laste kasvatamiseks ja ka väärika vanaduspõlve veetmiseks. Reformierakond usub, et reeglina saavad inimesed oma eluga ise hakkama, vajamata riigi liigset sekkumist era- ja pereellu. Kõik inimesed, kes tahavad ühiskonda panustada, peavad saama seda teha. Riigi ülesanne on luua toetav keskkond, pakkuda kvaliteetseid ja kättesaadavaid teenuseid ning vajaduspõhiseid toetusi. Maksumaksja raha peab toetama neid, kes päriselt abi vajavad, ning abi peab lähtuma sellest, et järjest enam inimesi oleksid iseseisvad ja saaksid ise hakkama.

Lähiaja poliitilised prioriteedid

Ees seisvate tähtsamate eesmärkidena näeb Reformierakond riigi julgeoleku kindlustamist, liitlassuhete hoidmist ja arendamist, riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamist, rohereformide läbiviimist ning eestikeelsele õppele ülemineku sujuvat rakendamist.

Ajalugu

Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994, mil selle nime all otsustasid ühineda Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatlik Partei (ELDP).

Siim Kallase algatusrühm tõi erakonda ettevõtjaid ja avaliku elu tegelasi, kes seni polnud otseselt poliitikas osalenud. Samuti liitus sellega mitu seni parteitut poliitikut, nagu Valve Kirsipuu, Uno Mereste, Ignar Fjuk ja Toomas Savi. ELDP ridadest liitusid uue erakonnaga Paul-Eerik Rummo, Meelis Atonen, Heiki Kranich, Tiit Käbin, Toomas Vilosius, Andres Lipstok jt.

Alates 1995. aasta parlamendivalimistest on Reformierakond olnud esindatud kõigis Riigikogu koosseisudes. 1990ndate keskpaigast on erakond osalenud ka enamikus Eesti valitsuskoalitsioonides ning tema mõju on olnud märkimisväärne, eriti seoses Eesti vabaturu ja madala maksustamise poliitikaga.

Loe Reformierakonna ajaloo kohta täpsemalt siit.