Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Isamaa fraktsioon on maailmavaatelt parempoolne ja konservatiivne ning lähtub oma poliitikas eeskätt Eesti rahvuslike huvide ja Eesti julgeoleku kaitsest.

Isamaa on pikki perioode kandnud valitsemisvastutust ja nii on ka Riigikogu Isamaa saadikugrupi näol tegu ühe Eesti elu kõige enam mõjutanud fraktsiooniga. Fraktsiooni põhiroll on olnud seista seaduseelnõude eest, mis kaitseksid rahvuslikke huve, edendaksid avatud majandust ja tagaksid kõigile kättesaadava kvaliteetse hariduse. Isamaa prioriteet on rahvusriigi püsimine ja see, et Eestis sünniks rohkem lapsi, kes saaksid üles kasvada õnnelikes ja hästi toime tulevates peredes.

Näiteks algatas Isamaa riikliku elatisabi fondi eelnõu, mille kohaselt hakkas riik tagama elatisraha väljamaksmist üksinda last kasvatavatele vanematele. Seisime ja seisame edasi lapse- ja peretoetuste tõusu eest. Varem on Isamaa ellu rakendanud vanemapensioni, tänu millele arvutatakse alates 2013. aastast vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest.

Isamaa eesmärk on tagada, et kõigis Eesti piirkondades elavatel inimestel oleks kodu lähedal võimalik kasutada vajalikke teenuseid, kõikjal oleks olemas kvaliteetne ühistransport ja kiire internet, elekter oleks taskukohane ning oleks võimalik saada kõrgtasemel haridust. Just Isamaa egiidi all on mitu riigiasutust viidud pealinnast maakonnakeskustesse. Nimetada võib siin Haridus- ja Teadusministeeriumi viimist Tartusse ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse viimist Viljandisse.

Maailmavaade

Isamaaliidu ja Res Publica ühinemine 2006. aastal laiendas erakonna poliitilisi prioriteete, mille tulemusena on seatud eesmärkidel sotsiaalselt laiem põhi. Nii on Isamaa poliitika fookuses lisaks majandus- ja kaitseküsimustele ka rahvastiku juurdekasv, elatustaseme tõus ning hariduse kvaliteet ja kättesaadavus. Isamaaga seostub pikaajaline vaade, sest erakond tähtsustab praeguste otsuste mõju kaugemas perspektiivis.

Erakonna rahvuslik-konservatiivne poliitika on olnud paljuski suunatud majanduse, riigikaitse ja hariduse reformimisele ning arendamisele. Erakonna juhtliikmed on oma eeskujuna nimetanud Margaret Thatcherit, kes viis Suurbritannias peaministrina läbi valulised, kuid suure majanduskasvu toonud reformid.

Lähiaja poliitilised prioriteedid

Fraktsiooni prioriteet lähiaastatel on garanteerida pärast aastakümneid kestnud venimist lõpuks eelmises Riigikogu koosseisus Isamaa eestvedamisel seaduseks saanud üleminek täielikult eestikeelsele haridusele alghariduses ja üldhariduskoolides, et kõik meie noored kasvaksid ühises inforuumis ja omaksid iseseisvasse ellu astumisel võrdseid võimalusi. Isamaa seisab õpetajaameti jätkuva väärtustamise ning tasuta eestikeelse kõrghariduse säilimise eest.

Isamaa on ainsa Eesti erakonnana ajanud järjekindlat perepoliitikat ning meie eesmärk on tuua Eesti välja praegusest demograafilisest kriisist, mis seab ohtu meie rahvusriigi säilimise. Seisame selle eest, et Eesti peredel oleks turva- ja kindlustunne ning nad saaksid kasvada just nii suureks, kui nad ise soovivad.

Aastakümneid on Isamaa püsinud Eesti riigikaitse kõige kindlama eestkõnelejana. Keerulises geopoliitilises olukorras peame vajalikuks, et Kaitseväel ja Kaitseliidul oleksid kõik võimed, mida riigikaitse juhid on vajalikuks pidanud, samuti tuleb meie arvates hoida tugevaid liitlassidemeid. Lahutamatu osa Eesti julgeoleku tagamisest on see, et Venemaa kodanikelt tuleb ära võtta valimisõigus Eesti valimistel.

Ajalugu

18. sajandi lõpus tekkinud mõiste ”konservatism” tähendas vastuseisu Prantsuse revolutsioonile ja sellesarnastele liikumistele.

Isamaa Erakond on sündinud mitme erineva, valdavalt parempoolse erakonna liitumise tulemusena. Erakonna juured ulatuvad 1988. aastasse, mil Tunne Kelami eestvedamisel loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Just see erakond pani aluse 1992. aastal valimised võitnud valimisliidule Isamaa ja 1995. aastal moodustatud erakonnale Isamaaliit. Erakonna rahvuslik-konservatiivne poliitika on olnud paljuski suunatud majanduse, riigikaitse ja hariduse reformimisele ja arendamisele.

2006. aastal liitus Isamaaliiduga erakond Res Publica ning erakonna uueks nimeks sai Isamaa ja Res Publica Liit, suupärasemalt IRL. 2018. aastal võeti nimena kasutusele ISAMAA Erakond.

Avalikkuse jaoks põhineb Isamaa Erakonna suurem tuntus kunagise erakonna Isamaa ja selle peaministri Mart Laari 1990ndate esimesel poolel algatatud radikaalsetel turumajanduslikel reformidel. Neid tunti rahvasuus šokiteraapiana, need tõid aga Eestile kiire majandusedu ja majandusliku imelapse kuulsuse kogu maailmas.

Isamaa auesimehed on Mart Laar ja Tunne Kelam.

Üles

Viimati muudetud: 19.02.2024

Tagasiside
 

Prindi

Heleri Pent

Prindi

Viljar Voog

Prindi

Kalle Liebert