Riigikogu rahanduskomisjon otsustas saata kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesele lugemisele.

Rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev selgitas, et eelnõuga soovitakse tugevdada II pensionisammast ja taastada selgemalt põhimõte, et sinna kogutakse raha pensionieaks. Peamine muudatus on see, et II sambast lahkunud inimesed saavad sellega uuesti liituda senise 10 aasta asemel juba 5 aasta pärast.

„Näiteks need, kes lahkusid sambast 2021. või 2022. aastal, saaksid eelnõu jõustumise järel esitada avalduse sissemaksete taastamiseks,“ märkis Võrklaev. Ta lisas, et teine oluline muudatus puudutab raha ennetähtaegset väljavõtmist. „Edaspidi ei pea inimene enne pensioniiga II sambast raha võttes välja võtma kogu kogutud summat, vaid saab vajadusel kasutada ainult osa rahast. Ka pärast osalist väljavõtmist saab uuesti koguma hakata 5 aasta möödudes,“ sõnas ta.

Samas muudetakse reeglit nii, et kui inimene on juba kasutanud võimalust II samba raha enne pensioniiga välja võtta ja liitub hiljem uuesti, siis edaspidi kogub ta raha pensionini. II sambaga uuesti liitumine jääb vabatahtlikuks ning pensionile jäämise tingimused ei muutu: II   sambast saab pensionile jääda viis aastat enne vanaduspensioniiga või puuduva töövõime korral.

Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut märkis, et eelnõuga soovitakse anda kogujatele rohkem kindlust ja suurendada süsteemi stabiilsust. Selleks nähakse ette, et kui tulevikus soovitakse muuta II samba sotsiaalmaksu osa määra inimese kahjuks, peab muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat. Sikkuti sõnul on  kogumise soodustamine kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega. “Ka OECD värske Eesti ülevaade soovitab suurendada pensioniks kogumist, et tulevased pensionid oleksid suuremad, vanemaealiste toimetulek parem ja surve riigieelarvele madalam,“ toonitas Sikkut.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. novembril 2026. Osaline raha väljavõtmine ja maksete peatamise järel piiranguteta uuesti kogumise alustamine jõustuksid 1. jaanuaril 2028, sest need vajavad pensioniregistri IT-arendusi. Lühikeses vaates tähendab eelnõu riigieelarvele lisakulu; 2027. aastaks prognoositakse mõju umbes 22 miljonit eurot.

Komisjoni istungil andis selgitusi rahandusminister Jürgen Ligi.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (935 SE) täiskogu istungile 16. juunil ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Tagasiside