Ühenduste kaudu saavad Riigikogu üksikliikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve. Näiteks tegutsevad Riigikogus eesti keele võõrkeelena õpetamise toetusrühm ning Eesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühm.

Kuidas ühendused sünnivad?

Riigikogu üksikliikmed ja fraktsioonid võivad ühendusi moodustada oma vaba tahte alusel ja põhimõtteliselt piiranguteta. Ühenduse esimees esitab Riigikogu juhatusele teatise, milles peavad olema märgitud ühenduse nimi, tegevuse eesmärgid ja sellesse kuuluvate Riigikogu liikmete või fraktsioonide nimed. Juhatus informeerib ühenduse moodustamisest ka teisi Riigikogu liikmeid. Selle, kuidas oma tegevust korraldada, otsustab ühendus omal äranägemisel. Ühenduste tegevusperiood on neli aastat ehk Riigikogu ühe koosseisu volituste aeg.

Mille alusel ühendused tegutsevad?

Ühendusi moodustatakse erinevatel alustel. Riigikogu eri koosseisudes on tegutsenud sõprus- ja toetusrühmad järgmiste valdkondade edendamiseks:

• Parlamentaarne välissuhtlus, näiteks Valgevene demokraatia ning kodanike õiguste ja vabaduste toetusrühm
• Regionaalsed huvid, näiteks saarte ühendus, Setomaa toetusrühm
• Erialased huvid, näiteks arstide ühendus
• Religiooniga seotud huvid, näiteks õigeusuliste saadikurühm
• Kindla organisatsiooni või projekti põhised huvid, näiteks muinsuskaitse ühendus, NATO toetusrühm, Eesti tuumajaama toetusrühm
• Soolised huvid, näiteks Riigikogu naisteühendus
• Muud huvid, näiteks Eesti jalgpalli toetusrühm