Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

V Riigikogu kandis Eesti seadusandlikku võimu 15. juunist 1932 kuni 2. oktoobrini 1934. Jaanuaris 1934 hakkas kehtima uus põhiseadus, märtsis kehtestati kaitseseisukord ja Riigikogu tegevus katkestati. V Riigikogusse kuulusid rahvaesindajad kuuest erakonnast ja valimisliidust. Enim olid esindatud Ühinenud Põllumeeste Erakond, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Perioodi märksõnad on majanduskriisist tingitud Eesti krooni devalveerimine, põhiseaduse muutmine ja nn vaikiva ajastu algus.

Valimised

V Riigikogu valimised toimusid 21.–23. maini 1932. aastal. Hääleõiguslikke kodanikke oli 737 930, kellest käis valimas 495 313 ehk 67,1%.

Valimiste eel leidsid Eesti poliitikamaastikul aset suured muutused. Ühel tiival ühinesid põllumeeste erakonnad, moodustades Ühinenud Põllumeeste Erakonnana tuntuks saanud ühenduse, mille ametlik nimi oli Põllumeestekogude ning Põllumeeste, Asunikkude ja Väikemaapidajate Koondis. Teisel tiival liitusid Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond, Kristlik Rahvaerakond ja majaomanike ühendus Rahvuslikuks Keskerakonnaks.

Häältelugemine V Riigikogu valimistel. Paide, mai 1932. Foto: Eesti Filmiarhiiv

Häältelugemine V Riigikogu valimistel. Paide, mai 1932. Foto: Eesti Filmiarhiiv

Järgnesid Rahvuslik Keskerakond – 23 kohta (22,1%) ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei – 22 kohta (21%). Valimised võitis Ühinenud Põllumeeste Erakond, saades 42 kohta (39,8% antud häältest). Riigikogusse pääsesid ka Saksa-Rootsi valimisblokk, Vene Rahvuslik Liit Eestis koos liitlastega ning kommunistlik variorganisatsioon Pahempoolsete Tööliste ja Kehvikute Rühm.

24. jaanuaril 1934 jõustus muudetud põhiseadus, mille kohaselt sai Eestist presidentaalne vabariik.

Seadusloome

V Riigikogu tegevus asetus ajalooliselt pingelisse perioodi nii riigisiseselt kui ka välispoliitiliselt. Selle aja märksõnad on majanduskriisist tingitud Eesti krooni devalveerimine, põhiseaduse muutmine ja nn vaikiva ajastu algus. Euroopas tõstis pead totalitarism.

  • 29. juulil 1932 võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahelise mittekallaletungi ja tülide rahulisel teel lahendamise lepingu ja lepituskonventsiooni kinnitamise seaduse.
  • 25. novembril 1932 võttis parlament vastu riigieelarve tasakaalustamise, eramajanduse korraldamise ja tööpuuduse vastu võitlemise seaduse.
  • 27. juunil 1933 otsustas Riigikogu devalveerida krooni 35% võrra.
  • 24. jaanuaril 1934 jõustus muudetud põhiseadus, mille kohaselt sai Eestist presidentaalne vabariik. Viieks aastaks valitud riigivanemal oli õigus Riigikogu laiali saata, panna Riigikogu vastuvõetud otsustele veto ja anda dekreedina seadusi. Uue põhiseaduse kohaselt pidi tulevane parlament olema 50-liikmeline. Täidesaatvat võimu hakkas teostama riigivanemale allutatud valitsus eesotsas peaministriga. Konstantin Pätsist sai peaminister riigivanema ülesannetes. Tegelikkuses jäi uus põhiseadus suuremas osas rakendamata, ka poole võrra vähendatud koosseisuga Riigikogu valimisi ei toimunud.
  • 27. veebruaril 1934 esitas riigivanem Riigikogule kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja täiendamise seaduse, mis keelas sõjaväelastel osaleda poliitilistes ühendustes, teha poliitilist kihutustööd ja kandideerida Riigikogusse või omavalitsustesse.
  • 16. märtsil 1934 toimus Riigikogu viimane korraline koosolek. Parlament kinnitas riigivanema otsuse kaitseseisukorra kehtestamise kohta. Seadusandlus läks kogu ulatuses riigivanema kompetentsi ja uued seadused anti välja riigivanema dekreetidena.
  • 2. oktoobril 1934 saadeti Riigikogu lõplikult laiali.

Toonane rahvasaadik Helmut Maandi kirjeldab V Riigikogu tööd järgmiselt. Suurem osa seaduseelnõudest töötati läbi ja võeti vastu ilma suurema vaidluseta. Samas võisid mõned tundlikud teemad tekitada pingelisi vaidlusi ja viia isegi obstruktsioonini. V Riigikogus tekitasid suurt elevust Eesti krooni devalveerimine, sõjalaevade müük ja põhiseaduse muutmise küsimused. („Eestit tagasivaates“, 1987)

Üles

Viimati muudetud: 03.10.2017

Tagasiside