Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval. Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga. Hääletamine on salajane ja selleks on 14 võimalust, sh elektrooniline hääletamine.

Millised on valimisõiguse põhimõtted?

Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised:

  • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel.
  • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi.
  • Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. Näiteks võrdne eetriaeg oma vaadete tutvustamiseks rahvusringhäälingu kanalites.
  • Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.
  • Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Ka on võimalik valimiskast koju tellida. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta.

Kellel on õigus valida ja olla valitud?

Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat.

Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja.

Vaata, kuidas sinu häälest saab mandaat.

Kuidas selguvad valimistulemused?

Valimistulemuste selgitamisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest. Iga erakond saab Riigikogus kohti vastavalt oma kandidaatidele antud häälte summale – mida rohkem hääli, seda rohkem kohti ja vastupidi.

Valimistulemused selguvad kõigepealt valimisringkonna tasandil, kus jaotatakse isiku- ja ringkonnamandaadid. Alles pärast seda jaotatakse üleriigilised kompensatsioonimandaadid. Mandaate on kokku 101 ehk sama palju kui kohti Riigikogus ja need on jagatud 12 valimisringkonna vahel.

Kuidas mandaadid jaotatakse?

  • Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks.
  • Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes koguvad üle riigi vähemalt 5% kehtivatest häältest ehk ületavad valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha.Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% lihtkvoodist.
  • Kompensatsioonimandaadid selguvad pärast mandaatide jaotamist ringkondades. Selleks jaotatakse veel jaotamata mandaadid üle riigi, kasutades modifitseeritud d’Hondti jagajate meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt ehk nii, et mandaate on võimalik saada ka vähem hääli kogunud parteidel. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise.

Infograafik, XIII Riigikogu 101 mandaadi saamise viis

Vaata, kuidas mandaadid jaotatakse:

Valimiskool osa 8 2/2

Tutvu valimiste üksikasjadega Vabariigi Valimiskomisjoni koduleheküljel.

Milline on d’Hondti meetod?

Riigikogu valimistel kasutatav kompensatsioonimandaatide jaotamine modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil annab väikese eelise rohkem hääli kogunud erakondadele.

D’Hondti jagajate jada on 1, 2, 3, 4 jne. Eestis kasutatakse veidi muudetud jagajate jada, kus jada elemendid alates kahest on astendatud 0,9-ga. Sellise jada väärtused on 1,000, 1,866, 2,688, 3,482 jne.

D’Hondti jagajate meetodi järgi mandaatide jaotamiseks arvutatakse kõigepealt igale erakonnale nii mitu võrdlusarvu, kui erakonna nimekirjas on kandidaate. Võrdlusarvud saadakse erakonna häälte arvu jagamisel jagajate jada iga elemendiga.

Järgnevalt võrreldakse erakondade võrdlusarve ja kõigepealt saab mandaadi see erakond, kelle võrdlusarv on suurem. Järgmise mandaadi saab suuruselt järgmise võrdlusarvu saanud erakond jne. Niimoodi jaotatakse kõik seni jaotamata mandaadid.

Erakonnad tegid kihutustööd juba Asutava Kogu valimiste eel.

Asutava Kogu valimiste eel – erakondade kihutusplakateid Tallinnas. Laaman, Eduard. Eesti iseseisvuse sünd. Tartu, 1936, lk. 4

Üles

Viimati muudetud: 20.04.2016

Tagasiside