Välissuhtluseks moodustab Riigikogu oma liikmetest välisdelegatsioonid. Delegatsioonide volitused kestavad neli aastat ehk sama kaua kui Riigikogu volitused. Eelnõu välisdelegatsioonide moodustamise kohta esitab väliskomisjon, kellele delegatsioonid esitavad vähemalt kord aastas oma tegevuse aruande.

Välisdelegatsiooni liikmed

Delegatsiooni liikmed ja vajaduse korral asendusliikmed määratakse Riigikogu otsusega. Ettepanekuid, keda välisdelegatsiooni koosseisu määrata, teevad väliskomisjonile Riigikogu fraktsioonid. Seda lähtuvalt fraktsiooni liikme erialasest ettevalmistusest, keeleoskusest ja ka valmisolekust täita delegatsiooni liikmele pandud kohustusi. Välissuhtluse järjepidevuse säilitamise seisukohalt on oluline ka see, kas fraktsiooni liige on varem olnud sama delegatsiooni liige või mitte.

Töö välisdelegatsioonis

Igal välisdelegatsioonil on kindel roll lähtuvalt sellest, millise välisorganisatsiooniga suhtlemiseks see on moodustatud. Näiteks määrab iga Balti riigi parlament Balti Assamblee koosseisu 12–20 oma parlamendi liiget. Igaüks neist töötab ühes kuuest komisjonist:

• Õigus- ja julgeolekukomisjon
• Majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon
• Loodusvarade ja keskkonnakomisjon
• Heaolukomisjon
• Haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon
• Eelarve- ja auditikomisjon

Kas delegatsioon on alati vajalik?

Mõne parlamentaarse organisatsiooni töös osaleb Riigikogu ka välisdelegatsiooni moodustamata. Näiteks kuuluvad Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma kõik Riigikogu liikmed. Nad valivad IPU Eesti rühma juhatuse: presidendi ja kolm asepresidenti. IPU üritustest (assambleed, konverentsid jpm) osa võtvad Riigikogu liikmed määratakse iga kord eraldi. Selle juures arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda, soolist esindatust ja ürituse päevakorda.