Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Asutav Kogu tegutses Eesti rahvaesinduse ja seadusandliku võimuna 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutava Kogu ülesanne oli luua Eesti riigile alus, võtta vastu põhiseadus ja maaseadus.

Eesti iseseisvumine

Esimese maailmasõja sündmuste käigus tekkis hulk rahvusriike, sest omavahel sõdinud Venemaa ja Austria-Ungari impeeriumid lagunesid. Nii kuulutati 1918. aasta 24. veebruaril välja ka iseseisev Eesti Vabariik. Oma riigi ülesehitamisele sai Eesti aga pühenduda alles peale Saksa okupatsiooni lõppu sama aasta novembris. Eesti Ajutine Valitsus tuli taas kokku 11. novembril 1918. aastal ja otsustas, et Eesti riikliku korraldusega seotud küsimusi hakkab lahendama valitav rahvaesindus – Asutav Kogu.

Asutava Kogu valimised

Asutava Kogu valimised toimusid 1919. aastal 5.–7. aprillini. Valimistel osalenud kümnest parteist ja rühmast olid olulisemad neli: Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Rahvaerakond, Tööerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. Valimisaktiivsus kujunes kõrgeks – valimisõiguslikest kodanikest osales 80%.

Asutava Kogu valimised Vabadussõja rindel 5. aprillil 1919 Setumaal Rozikovo külas.

Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Tööerakond. Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. Asutava Kogu liikmeteks said paljud hilisemad Eesti Vabariigi riigitegelased: Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Ants Piip, Konstantin Päts, August Rei, Otto Strandman, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson ja Jüri Uluots. Rahvasaadikud esindasid vägagi erinevaid elualasid, nende seas oli näiteks 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku ja 2 üliõpilast. Naisi osutus valituks seitse.

Asutava Kogu liikmed

Saadikukohti oli Asutavas Kogus 120. Kokku käis sealt rahvasaadikutena läbi 173 inimest: 164 meest ja 9 naist. Neist 80 kuulusid Asutava Kogu koosseisu esimesest kuni viimase istungini. Ülejäänud 40 saadikutoolil istus mitu inimest. Vanim liige oli 1858. aastal sündinud Johannes Meyer Saksa-Balti Erakonnast, noorim aga 1898. aastal sündinud Hugo Bernhard Kikson, kes kuulus sotsiaaldemokraatide hulka.

Asutava Kogu töö

Asutav Kogu tuli esimest korda kokku Tallinnas Estonia kontserdisaalis 1919. aasta 23. aprillil  ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei.

Asutava Kogu avamine Estonia kontserdisaalis 23. aprillil 1919.

Moodustati ka uus valitsus, mida hakkas juhtima tööerakondlane Otto Strandman. Asutava Kogu kaks peamist ülesannet oli töötada välja Eesti põhiseadus ja maaseadus. Enamiku oma istungitest pidas Asutav Kogu Toompea lossi Valges saalis.

Asutav Kogu pidas viis istungjärku ehk 170 istungit, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust. Näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, aga ka seisuste kaotamise seadus ja perekonnaseisuseadus, millega lahutati kirik riigist jpt. Oma tegevusaja jooksul jõudsid Asutava Kogu saadikud saata välisriikidesse tervitusi, arutada teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitada järelepärimisi valitsusele, jälgida välispoliitilisi sündmusi ja avaldada nende kohta oma arvamust.

1920. aasta 20. detsembril astus ametisse I Riigikogu ja Asutava Kogu ajalooline töö oli sellega läbi. Tähelepanuväärne on, et Asutav Kogu lõpetas oma tegevuse ilma pikkade kiidukõnedeta, jättes tehtud töö väärtuse tulevaste põlvede otsustada.

Asutava Kogu tehtu vääriks kõrget tunnustust ka tänapäevaste standardite kohaselt: ilma suuremate erakondadevaheliste lahkhelideta suudeti lahendada Eesti riigi jaoks üliolulised küsimused.

Asutava Kogu tähtsus

Asutav Kogu juhtis Eesti elu ning lõi ja võttis vastu hulga omariikluse jaoks asendamatuid deklaratsioone, seadusi ja dokumente. Siinkohal on nimetatud vaid mõned neist:

  • 1919. aasta 19. mail võttis Asutav Kogu vastu Eesti iseseisvuse deklaratsiooni ehk Eesti Asutava Kogu seletuse Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest” (PDF, 743kB). Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe. See andis Eesti diplomaatidele ka juriidilise aluse võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest.
  • 1919. aasta 4. juulil võttis Asutav Kogu vastu Eesti ajutise põhiseaduse ehk „Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra”. Selle dokumendiga kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja võimu teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja- ja rahuküsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament.
  • 1919. aasta 10. oktoobril võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid maaseadusi tollases Euroopas ja vastas täielikult rahva ootustele. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Käimasolnud vabadussõda muutus tõepoolest sõjaks oma maa pärast.
  • 1920. aasta 13. veebruaril ratifitseeris Asutav Kogu rahulepingu Nõukogude Venemaaga, mis oli sõlmitud Tartus 2. veebruaril. Eesti vabadussõda oli alanud Punaarmee kallaletungiga 1918. aasta 28. novembril. Seega toimus Asutava Kogu valimine ja töö vabadussõjaga samal ajal.
  • 1920. aasta 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu Eesti põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul. Kõrgeima võimu kandja – rahvas – sai oma tahet ellu viia parlamendivalimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Riigi esinduskoguks sai ühekojaline 100 liikmega Riigikogu. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister, keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu ning valitsus oli parlamendi ees vastutav.

Asutava Kogu liikmete saatus

Asutava Kogu liikmed ei jäänud puutumata hilisemate pöördeliste aegade sündmustest. Neist 26 surid aastatel 1920–1939, ülejäänutest vähemalt 26 emigreerusid Eestist teise maailmasõja aastatel. Eestisse jäänud endistest Asutava Kogu liikmetest tabasid Nõukogude okupatsioonivõimude repressioonid teadaolevalt vähemalt 32 inimest. Aga nende kõigi nimed jäävad Eesti ajaloos alatiseks väärikale kohale.

Asutav Kogu Estonia rõdul

Üles

Viimati muudetud: 11.05.2022

Tagasiside