Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

IX Riigikogu esindas seadusandliku võimuna Eesti kodanikke 14. märtsist 1999 kuni 21. märtsini 2003. Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad seitsmest erakonnast: Eesti Keskerakonnast, Isamaaliidust, Eesti Reformierakonnast, erakonnast Mõõdukad, Eesti Koonderakonnast, Eesti Maarahva Erakonnast ja Eestimaa Ühendatud Rahvaparteist. Võeti vastu 880 akti ning viidi läbi haldus-, karistus- ja tsiviilõiguse reformid.

IX Riigikogu koosseisu lõpupilt 20. veebruar 2003

Valimised

IX Riigikogu valimised toimusid 7. märtsil 1999. aastal ja nendel osales 857 270 hääleõiguslikust Eesti kodanikust 492 356 ehk 57,4%. Riigikokku kandideeris 1884 inimest, neist 19 üksikkandidaadina.

IX Riigikogu valimistel osales hääleõiguslikest Eesti kodanikest 57,4%, mis tähendas taasiseseisvusaja väikseimat valimisaktiivsust.

Riigikogu valimise seaduses ette nähtud 5% künnise ületas seitse erakonda:

  • Eesti Keskerakond
  • Isamaaliit
  • Eesti Reformierakond
  • Erakond Mõõdukad
  • Eesti Koonderakond
  • Eesti Maarahva Erakond
  • Eestimaa Ühendatud Rahvapartei

Kõige enam kogus hääli Eesti Keskerakond – 113 378 (23,4%), kes sai Riigikogus 28 kohta. Keskerakond oli populaarne peamiselt maapiirkondades. Riigikogus jäi Keskerakond opositsiooni. Valitsuse moodustasid Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna esindajad.

Riigikogu valis oma esimeheks Toomas Savi Reformierakonnast ning aseesimeesteks Tunne Kelami Isamaaliidust ja Siiri Oviiri Keskerakonnast.

IX Riigikogu võttis kokku vastu 880 akti, sh 150 seaduste tervikteksti ja 490 muutmisseadust, 118 välislepinguid käsitlevat seadust, 110 otsust ja 2 avaldust.

Riigikogu IX koosseis tuli esimeseks istungiks kokku 18. märtsil 1999 ja pidas viimase istungi 25. veebruaril 2002. Koosseisu volitused kestsid 14. märtsist 1999 kuni 21. märtsini 2003.

Seadusloome

Riigikogu IX koosseisu volituste aega langesid kaua ette valmistatud haldus-, karistus- ja tsiviilõiguse reformid, samuti Euroopa Liidu direktiivide Eesti õiguskorda ülevõtmisega seotud seaduseelnõude menetlemine ja Euroopa Liiduga ühinemiseks vajalik põhiseaduse muutmine.

Riigiõiguse arengu seisukohalt oli oluline Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus, mis pandi IX Riigikogu otsusega ka rahvahääletusele.

Tähtsaimate uute seadustena võeti vastu rahvahääletuse seadus, kohtute seadus, rahuaja riigikaitse seadusRiigikontrolli seadus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus.

Sotsiaalsete tagatiste süsteemi seisukohalt on Riigikogu IX koosseisus vastuvõetud seadustest oluline kogumispensionide seadus, millega anti inimestele võimalus tagada endale pensionipõlves riiklikku vanaduspensioni täiendav sissetulek ehk luua endale teine ja kolmas pensionisammas.

Riigikogu IX koosseis võttis ühtekokku vastu 880 akti, sh 150 seaduste tervikteksti ja 490 muutmisseadust, 118 välislepinguid käsitlevat seadust, 110 otsust ja 2 avaldust.

Üles

Viimati muudetud: 05.11.2020

Tagasiside