Balti Assamblee delegatsioon

Balti Assamblee (BA) on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi.

2026. aastal on Balti Assamblee eesistujaks Eesti. Meie eesistumisaja juhtmõtteks on kujundada turvaline ja vastupidav piirkond koordineeritud strateegiate abil, tugevdada füüsilist, digitaalset ja energiaalast ühenduvust ning edendada innovatsioonipõhist piirkondlikku konkurentsivõimet.

Balti Assamblee Riigikogu delegatsioon

Eestit esindab assamblees 12-liikmeline Riigikogu delegatsioon. Balti Assamblee Riigikogu delegatsiooni ülesanne on väljendada Eesti seisukohti BAAvaneb uues aknas presiidiumis ja välisfoorumitel. Delegatsiooni moodustamisel arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda parlamendis ja Riigikogu alatiste komisjonide esindatuse vajadust.

BA ametlikud keeled on eesti, leedu ja läti keel. Teisi keeli kasutatakse delegatsioonide kokkuleppel.

Balti Assamblee

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevaheline Assamblee ehk Balti Assamblee (BA) asutati 1991. aasta 8. novembril Tallinnas. BA Avaneb uues aknas on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi Balti regioonis. Assamblee seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol.

BA-l on koostöölepped Põhjamaade NõukoguAvaneb uues aknas, Beneluxi ParlamendiAvaneb uues aknas ja GUAM parlamentaarse assambleegaAvaneb uues aknas. Samuti tehakse koostööd teiste regionaalsete parlamentaarsete organisatsioonidega.

Assamblee töövormid on istungjärgud, presiidiumi nõupidamised ja komisjonide parlamentaarsed seminarid, konverentsid ja ümarlauad. Presiidium kohtub kuni kuus korda aastas, komisjonid peavad kuni kaks parlamentaarset seminari aastas. BA istungjärk toimub üks kord aastas tavaliselt eesistujariigis. Istungjärgu ajal toimub ka Balti Ministrite Nõukogu (BMN) istung. Balti Assamblee ja BMN ühist istungit nimetatakse Balti Nõukoguks. Istungjärk on aasta tippsündmus, kus tehakse kokkuvõtteid tehtud tööst ja tutvustatakse järgmise eesistujariigi prioriteetseid valdkondi.

BA presiidiumi tööd juhivad president ja kaks asepresidenti. President valitakse istungjärgu ajal järgmisest eesistujariigist. Eesistumine kestab ühe aasta ja toimib rotatsiooni põhimõttel. BA tööd aitab organiseerida sekretariaat, mis asub Riias.

BA juhtkond: Timo Suslov (Eesti), Andrius Kupčinskas (Leedu) ja Jānis Vucāns (Läti)

Komisjonid

Balti parlamentaarseks koostööks on loodud viis komisjoni:

• Julgeoleku- ja kaitsekomisjon
• Majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon
• Loodusvarade ja keskkonnakomisjon
• Heaolukomisjon
• Haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon

BA komisjonide töövõitude näitena võib välja tuua põllumajandustoetuste tõstmise, ajaloo õpetamise tõhustamise koolides, kultuuripärandi säilitamise kontrollimise, ravimite hulgiostmise projekti, piiriülese esmaabiteenuse osutamise, kalapüügikvootide ühtlustamise, mitmekeelse sõnaraamatu väljaandmise jpm.

Balti Assamblee ja BMN koostöö

Balti Assamblee ja BMN koostöö keskmes on regionaalne julgeolek, koostöö küberturvalisuse vallas, regionaalsed ühenduvused (energia, transport, digi); kliima- ja keskkonnaküsimused ning koostöö kultuuris ja tervishoius. BA pöörab erilist tähelepanu teemadele, mis hõlmavad mitut valdkonda korraga, näiteks kultuurikorraldus ja ökoloogiline jalajälg, prügimajandus, vesinikutehnoloogiad jt. Balti riikide koostöö eesmärk on leida ühiseid lahendusi, austades samal ajal iga riigi huve.