Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Balti Assamblee (BA) on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi.

2023. aastal oli Balti Assamblee eesistujaks Eesti. Meie eesistumisaja juhtmõtteks oli vastupanuvõimeline, turvaline, usaldusväärne ja jätkusuutlik Balti regioon.

2024. aastal on eesistujariigiks Leedu ning Balti Assamblee peamisteks prioriteetideks on:
• oma turvalisuses, arengus ja vastupanuvõimes kindel Balti regioon;
• ühendatud, innovatiivsed ja kestlikud Balti riigid;
• ühtsus, toetus ja järjekindlus piirkondlike probleemide lahendamisel;

Balti Assambe Riigikogu delegatsioon

Balti Assambe Riigikogu delegatsioon

Eestit esindab assamblees 12-liikmeline Riigikogu delegatsioon. Balti Assamblee Riigikogu delegatsiooni ülesanne on väljendada Eesti seisukohti BA presiidiumis ja välisfoorumitel. Delegatsiooni moodustamisel arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda parlamendis ja Riigikogu alatiste komisjonide esindatuse vajadust.

BA ametlikud keeled on eesti, leedu ja läti keel. Teisi keeli kasutatakse delegatsioonide kokkuleppel.

Balti Assamblee

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevaheline Assamblee ehk Balti Assamblee (BA) asutati 1991. aasta 8. novembril Tallinnas. BA on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi Balti regioonis. Assamblee seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol.

BA-l on koostöölepped Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Beneluxi Parlamendi ja GUAM parlamentaarse assambleega. Samuti tehakse koostööd teiste regionaalsete parlamentaarsete organisatsioonidega.

Assamblee töövormid on istungjärgud, presiidiumi nõupidamised ja komisjonide parlamentaarsed seminarid, konverentsid ja ümarlauad. Presiidium kohtub kuni kuus korda aastas, komisjonid peavad kuni kaks parlamentaarset seminari aastas. BA istungjärk toimub üks kord aastas tavaliselt eesistujariigis. Istungjärgu ajal toimub ka Balti Ministrite Nõukogu (BMN) istung. Balti Assamblee ja BMN ühist istungit nimetatakse Balti Nõukoguks. Istungjärk on aasta tippsündmus, kus tehakse kokkuvõtteid tehtud tööst ja tutvustatakse järgmise eesistujariigi prioriteetseid valdkondi.

BA presiidiumi tööd juhivad president ja kaks asepresidenti. President valitakse istungjärgu ajal järgmisest eesistujariigist. Eesistumine kestab ühe aasta ja toimib rotatsiooni põhimõttel. BA tööd aitab organiseerida sekretariaat, mis asub Riias.

BA juhtkond: Timo Suslov (Eesti), Andrius Kupčinskas (Leedu) ja Jānis Vucāns (Läti)

BA juhtkond: Timo Suslov (Eesti), Andrius Kupčinskas (Leedu) ja Jānis Vucāns (Läti)

Komisjonid

Balti parlamentaarseks koostööks on loodud viis komisjoni:

  • Julgeoleku- ja kaitsekomisjon
  • Majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon
  • Loodusvarade ja keskkonnakomisjon
  • Heaolukomisjon
  • Haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon

BA komisjonide töövõitude näitena võib välja tuua põllumajandustoetuste tõstmise, ajaloo õpetamise tõhustamise koolides, kultuuripärandi säilitamise kontrollimise, ravimite hulgiostmise projekti, piiriülese esmaabiteenuse osutamise, kalapüügikvootide ühtlustamise, mitmekeelse sõnaraamatu väljaandmise jpm.

Balti Assamblee ja BMN koostöö

Balti Assamblee ja BMN koostöö keskmes on regionaalne julgeolek, koostöö küberturvalisuse vallas, regionaalsed ühenduvused (energia, transport, digi); kliima- ja keskkonnaküsimused ning koostöö kultuuris ja tervishoius. BA pöörab erilist tähelepanu teemadele, mis hõlmavad mitut valdkonda korraga, näiteks kultuurikorraldus ja ökoloogiline jalajälg, prügimajandus, vesinikutehnoloogiad jt. Balti riikide koostöö eesmärk on leida ühiseid lahendusi, austades samal ajal iga riigi huve.

Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu koostööprioriteedid 2024. aastal on:

  • piirkonna julgeolek, sealhulgas elutähtsa taristu turvalisus;
  • piirkonna vastastikuse ühenduvuse tugevdamine;
  • toetus Ukrainale, sealhulgas sanktsioonide ühtne rakendamine.

Üles

Viimati muudetud: 27.06.2024

Tagasiside
 

Prindi

Merilin Reepalu