Balti Assamblee (BA) on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi.

2023. aastal on Balti Assamblee eesistujaks Eesti. Meie eesistumisaja juhtmõtteks on vastupanuvõimeline, turvaline, usaldusväärne ja jätkusuutlik Balti regioon.

Balti Assambe Riigikogu delegatsioon

Eestit esindab assamblees 12-liikmeline Riigikogu delegatsioon. Balti Assamblee Riigikogu delegatsiooni ülesanne on väljendada Eesti seisukohti BA presiidiumis ja välisfoorumitel. Delegatsiooni kuulub 12 liiget ning selle moodustamisel arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda parlamendis ja Riigikogu alatiste komisjonide esindatuse vajadust.

BA ametlikud keeled on eesti, leedu ja läti keel. Teisi keeli kasutatakse delegatsioonide kokkuleppel.

Balti Assamblee

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevaheline Assamblee ehk Balti Assamblee (BA) asutati 1991. aasta 8. novembril Tallinnas. BA on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi Balti regioonis. Assamblee seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol.

BA-l on koostöölepped Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Beneluxi Parlamendi ja GUAM parlamentaarse assambleega. Samuti tehakse koostööd teiste regionaalsete parlamentaarsete organisatsioonidega.

Assamblee töövormid on istungjärgud, presiidiumi nõupidamised ja komisjonide parlamentaarsed seminarid, konverentsid ja ümarlauad. Presiidium kohtub kuni kuus korda aastas, komisjonid peavad kuni kaks parlamentaarset seminari aastas. BA istungjärk toimub üks kord aastas tavaliselt eesistujariigis. Istungjärgu ajal toimub ka Balti Ministrite Nõukogu (BMN) istung. Balti Assamblee ja BMN ühist istungit nimetatakse Balti Nõukoguks. Istungjärk on aasta tippsündmus, kus tehakse kokkuvõtteid tehtud tööst ja tutvustatakse järgmise eesistujariigi prioriteetseid valdkondi.

BA presiidiumi tööd juhivad president ja kaks asepresidenti. President valitakse istungjärgu ajal eesistujariigist. Eesistumine kestab ühe aasta ja toimib rotatsiooni põhimõttel. BA tööd aitab organiseerida sekretariaat, mis asub Riias.

Balti Assamblee ja BMN koostöö

Balti Assamblee ja BMN koostöö keskmes on regionaalne julgeolek, koostöö küberturvalisuse vallas, regionaalsed ühenduvused (energia, transport, digi); kliima- ja keskkonnaküsimused ning koostöö kultuuris ja tervishoius. BA pöörab erilist tähelepanu teemadele, mis hõlmavad mitut valdkonda korraga, näiteks kultuurikorraldus ja ökoloogiline jalajälg, prügimajandus, vesinikutehnoloogiad jt. Eesti toetas eesistujana algatusi, mis toovad piirkonnale praktilist kasu. Balti riikide koostöö eesmärk on leida ühiseid lahendusi, austades samal ajal iga riigi huve.

Balti Assamblee prioriteedid koostöös Balti Ministrite Nõukoguga

• Piirkonna turvalisus, sealhulgas idapartnerlus ja atlandiülesed suhted
• Küberkoostöö
• Ühenduvus, sealhulgas piirkondlikud energeetika- ja transpordiprojektid, ja digikoostöö
• Kliimamuutus ja keskkonnaküsimused
• Kultuuri- ja tervishoiualane koostöö

BA juhtkond: asepresident Jānis Vucāns (Läti), president Timo Suslov, asepresident Andrius Kupčinskas (Leedu) ja Leedu parlamendi aseesimees Andrius Mazuronis.

Komisjonid

Balti parlamentaarseks koostööks on loodud viis komisjoni:

• Julgeoleku- ja kaitsekomisjon
• Majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon
• Loodusvarade ja keskkonnakomisjon
• Heaolukomisjon
• Haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon

BA komisjonide töövõitude näitena võib välja tuua põllumajandustoetuste tõstmise, ajaloo õpetamise tõhustamise koolides, kultuuripärandi säilitamise kontrollimise, ravimite hulgiostmise projekti, piiriülese esmaabiteenuse osutamise, kalapüügikvootide ühtlustamise, mitmekeelse sõnaraamatu väljaandmise jpm.

BA tööd aitab organiseerida sekretariaat, mis asub Riias.