Menetlusse võeti avalduse eelnõu krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamise kohta

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.

Riigikogu liikmete Annely Akkermanni, Mati Raidma, Kalle Laaneti, Karmen Jolleri, Kalev Stoicescu, Maria Jufereva-Skuratovski, Mart Võrklaeva, Marko Mihkelsoni, Mait Klaasseni, Tanel Kiige, Raimond Kaljulaidi, Lauri Hussari, Andre Hanimäe, Meelis Kiili, Igor Taro, Jaak Aabi, Anti Allase, Luisa Rõivase, Tiit Marani, Peeter Tali, Tõnis Möldri, Toomas Kivimägi, Enn Eesmaa, Madis Timpsoni, Helir-Valdor Seedri, Eduard Odinetsi, Marek Reinaasa, Maris Lauri, Anti Haugase, Andres Suti, Priit Sibula, Hendrik Johannes Terrase, Ando Kivibergi, Margit Sutropi, Helmen Küti, Valdo Randpere, Jüri Jaansoni, Õnne Pillaku, Timo Suslovi, Mario Kadastiku, Alar Lanemani, Kristo Enn Vaga, Urmas Kruuse, Hele Everausi, Urve Tiiduse, Katrin Kuusemäe, Andrus Seeme, Mihkel Leesi, Kristina Šmigun-Vähi, Aivar Sõerdi, Urmas Reinsalu, Henn Põlluaasa, Tõnis Lukase ja Züleyxa Izmailova 8. oktoobril esitatud Riigikogu avalduse „Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine“ eelnõu (521 AE).

Eelnõuga soovitakse märkida 80 aasta möödumist krimmitatarlaste massiküüditamisest ja tunnistada see genotsiidiaktiks.

Eelnõus mõistetakse karmilt hukka krimmitatarlaste hävitamine ja oma kodudest Krimmi poolsaarelt Kesk-Aasia aladele massiküüditamine, mille kavandas ja viis läbi totalitaarne Nõukogude režiim 1944. aasta märtsis. Küüditati ligikaudu 200 000 krimmitatarlast, kellest kümned tuhanded hukkusid ning kogu rahvas kaotas kodumaa ja oli aastakümneid jõhkra venestamise surve all. Keeld naasta oma kodumaale tühistati alles 1989. aasta novembris.

Eelnõus rõhutatakse, et Venemaa Föderatsioon jätkab 2014. aastal okupeeritud Krimmis Nõukogude Liidus krimmitatarlaste suhtes rakendatud genotsiidipoliitikat, mille eesmärk on hävitada krimmitatarlaste identiteet ning kustutada nende ajalooline ja kultuuriline pärand.

Eelnõu kohaselt taunib parlament krimmitatarlaste suhtes genotsiidipoliitika jätkamist, mis toimub läbi süstemaatiliste kinnipidamiste, piinamiste, inimröövide ning keelu õppida ja kasutada oma emakeelt. Lisaks kutsub parlament eelnõu kohaselt rahvusvahelist üldsust näitama üles solidaarsust krimmitatarlastega ja jätkama Venemaa Föderatsiooni poolt Krimmi okupeerimise ja annekteerimise hukkamõistmist.

Saadikud nõuavad eelnõus ka Ukraina riikliku suveräänsuse tingimusteta taastamist territooriumil, mille Venemaa Föderatsioon on 2014. aastal alanud relvastatud agressiooni käigus okupeerinud, ning rõhutavad, et Krimm on Ukraina lahutamatu osa. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 7. oktoobril algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (515 SE).

Eelnõuga lahendatakse tolliseaduse rakendamisel praktikas ilmnenud kitsaskohti.

Tõstetakse juriidilise isiku trahvimäärasid, mis on tolliseaduses kehtinud muutumatuna 2001. aastast alates. Trahvimäärad viiakse kooskõlla karistusseadustikus sätestatud määradega. Tollialaste õigusaktide rikkumiste eest määratavad rahatrahvid peavad olema proportsionaalsed, hoiatavad ja tõhusad. Selleks, et maksu- ja tolliameti kaalutlusruum oleks rahvusvahelise kaubandusega tegelevate ettevõtete rikkumistele reageerimisel suurem, tõstetakse näiteks tänane 3200 euro suurune trahvimäär 100 000 euroni. Rahvusvahelise kaubanduse ja kütuseäri käibed ja kasumid on suured ja maksudest hoidumisel on ka riigi kahju suur. Trahvid peavad kajastama õigusrikkumise ulatust ja võimaldama ära võtta sellest saadud kasu.

Maksu- ja tolliamet teeb tollieeskirjade täitmise üle riiklikku järelevalvet ning viib läbi kuritegude kohtueelset uurimist. Praktikas on uurijatel tekkinud vajadus kasutada oma töös erivahendeid, mille kasutamist tolliseadus ette ei näe. Uurimisosakonna töö efektiivsemaks muutmiseks täiendatakse maksu- ja tolliameti erivahendite loetelu ja lisatakse loetelusse sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend ja tehniline tõke.

Lisaks antakse maksu- ja tolliameti vormiriietuse kandmise õigus ka maksu- ja tolliameti peadirektorile ning sisekaitseakadeemia töötajatele. Tänase regulatsiooni kohaselt võivad vormi kanda Sisekaitseakadeemia Finantskolledži üliõpilased, aga mitte töötajad. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 7. oktoobril algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (516 SE).

Eelnõuga võetakse üle ELi kestlikkusaruandluse direktiiv 2022/2464. Samuti võetakse üle direktiiv 2023/2775, millega muudeti ettevõtjate suuruskriteeriume. Seoses sellega kohandatakse ka siseriiklikke nõudeid ettevõtjate majandusaasta aruannete koostamisel ja auditeerimisel. Kuna kestlikkusaruandluse kohustuse tekkimine ja ulatus on sõltuv ettevõtte suuruskategooriast, kehtestatakse uued suuruskategooriate lävendid direktiivi kohaselt kõrgeimal lubatud tasemel. Eelnõu eesmärk on hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena.

Finantsturgudel on üha enam tunda, et probleemid jätkusuutlikkusega võivad seada ohtu ettevõtete finantstulemused. See on suurendanud vajadust saada turuosalistelt paremat ja standardiseeritumat teavet kestlikkuse küsimustele. Selleks võeti ELis vastu kestlikkusaruandluse direktiiv, mis arendab ka Eesti õigusruumis edasi varasemalt sätestatud ESG (ingl Environmental, Social, Governance) aruandluse nõudeid.

Uuendatud nõuded seavad kõigile suurettevõtjatele ja börsil noteeritud ettevõtjatele kohustuse avaldada kestlikkusaruanne oma majandusaasta tegevusaruande koosseisus. Aruanne tuleb koostada vastavalt Euroopa Kestlikkusaruandluse standardile (ESRS, ehk European Sustainability Reporting Standard).

Eestis hõlmab kestlikkusaruandluse kohustus hinnanguliselt 300 ettevõtet ja gruppi, ehk ligikaudu 1,4% Eestis tegutsevatest osaühingutest ja aktsiaseltsidest. Hinnanguliselt kolmandik neist saab kasutada konsolideerimise erandit, mis võimaldab kestlikkusaruannet mitte koostada, kui sama info on juba avaldatud emaettevõtja aruandes.

Eelkõige luuakse eelnõuga reeglid kestlikkusaruande koostamiseks ning auditeerimiseks. Muudetakse mikro-, väike-, keskmise ja suurettevõtja suuruskriteeriume, et hoida kestlikkusaruandluse halduskoormuse kasvu Eestis minimaalsena. Ettevõtjate suuruskategooriad on edaspidi vormi-neutraalsed, st ühesugused reeglid kehtivad kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, sõltumata nende juriidilisest vormist.

See muudatus on olemuselt siseriiklik ja vähendab üldist aruandluskoormust Eestis, sest mikro- ning väikeettevõtjatele ettenähtud soodustusi aruannete koostamisel, näiteks võimalus esitada lühendatud aastaaruannet, saavad edaspidi kasutada kõik juriidilised isikud, ka MTÜ-d ja korteriühistud. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 7. oktoobril algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (517 SE).

Vastavalt riigieelarve seadusele võib valitsus algatada riigieelarve muutmise seaduse eelnõu vahendite kogumahtu muutmata. Seda tuleb teha hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 7. oktoobril algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE).

Eelnõu ajakohastab spordieetika reeglite järgimist, spordiürituste korraldamise nõudeid ning vabatahtlikele kohtunikele makstava hüvitise piirmäära.

Lisaks dopinguvastastele reeglitele tuleb edaspidi järgida kokkuleppemängude ja väärkohtlemise vastaseid ning teisi spordieetika reegleid, mille on sätestanud rahvusvahelised spordiorganisatsioonid, rahvuslik olümpiakomitee või spordialaliidud. Koos sportlastega kohustatakse dopinguvastaseid reegleid järgima ka spordikohtunikke ja taustapersonali. Samuti sätestatakse seaduses alused, kuidas tagasi nõuda väljamakstud summasid neilt, kes on ausa spordi reegleid rikkunud.

Eelnõuga täpsustatakse spordialade loetelu, mille puhul on võistluste korraldamisel vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba. Muudatustega loobutakse kohalikult omavalitsuselt korraldusloa taotlemise nõudest spordialadele, millel ei ole praktikas probleeme, kuid mis hetkel loa taotlemist nõuavad. Samas viiakse loakohustuse alla mootorispordiüritused, kus on praktilise kogemuse põhjal turvalisusega probleeme olnud ja kus riskid on suuremad.

Eelnõu kohaselt tõuseb ka vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäär 20 eurolt kuni 45 euroni päevas. Spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise eest tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määra 2000 eurolt 20 000 eurole. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 7. oktoobril algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE).

Eelnõu kohaselt lõpetatakse töötutoetuse maksmine. Edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut eelnõuga loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.

Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse isikule, kes on enne töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja hüvitise suurus on kõigile sama, 50% eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast (2024. a oleks hüvitise suurus 374,50 eurot kuus).

Inimesed, kes nendele nõuetele ei vasta, saavad KOVilt taotleda toimetulekutoetust.

Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud 2026. aastal 2,3 miljoni euro võrra, sest samaaegselt makstakse enne 2026. aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist.

Aastatel 2027 ja 2028 tekib kulude kokkuhoid, vastavalt ca 23,2 ja ca 25,3 miljonit eurot.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026.

Lisaks lahendatakse õiguskantsleri tõstatatud probleem, et kehtiv kord lubab kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul.

Samuti nähakse ette võimalus maksta erandina toimetulekutoetust kuni 24-aastastele perest eraldi elavatele õpilastele ja üliõpilastele, kui nende suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus oma lapsi toetada. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 7. oktoobril algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE).

Eelnõuga parandatakse riigieelarve läbipaistvust, muutes riigieelarve seadust selliselt, et tagada täielik üleminek kulu- ehk sisendipõhisele eelarvele, kulude tegevus- ja tulemuspõhine väljund jääks alles üksnes seletuskirja lisasse. Käesolev eelnõu tähendab, et esitatud aastaeelarves peavad olema välja toodud riigi kõik tulud ja kulud nende majandusliku sisu järgi ja asutuste kaupa. See omakorda annab võimaluse aru saada maksumaksja raha proportsionaalsest kasutusest – kui palju ennustatavalt laekub raha näiteks maksudelt ja riigivaralt, kui suured on kulutused erinevatele toetustele, pensionidele, tervishoiusüsteemile ja kõigile teistele valdkondadele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 8. oktoobril algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE).

Eelnõu eesmärk on välistada Eestis kodakondsuse andmine ja taastamine isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]