Riigikogu arutas tänasel istungil majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?“. Arutelu aluseks oli konkurentsivõime ekspertkogu valmiv raport.

Ettekannetega esinesid majanduskomisjoni liige Priit Lomp, majanduskomisjoni juures tegutseva konkurentsivõime ekspertkogu liige ja Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel Solutions asutaja ja juht Jaanus Tamm.

Majanduskomisjoni liige, kuni selle nädalani majanduskomisjoni esimehe kohal teeninud Priit Lomp rääkis, et teda ajendas ekspertkogu kokku kutsuma mure majanduse käekäigu pärast, aga selle kõrval ka soov suurendada Riigikogu rolli protsesside sisulisel eestvedamisel. „Ma olen Riigikogu majanduskomisjoni nimel, aga loodan, et ka kõigi teiste Riigikogu saadikute nimel tänulik ekspertkogu liikmetele Kadri Männasoole Tallinna Tehnikaülikoolist, Priit Vahterile Tartu Ülikoolist, Uku Varblasele Arenguseire Keskusest ning Ülo Kaasikule Eesti Pangast, aga ka kõikidele samade asutuste kolleegidele, kes mahukasse materjali on aidanud sisu toota ning seda näidete, statistika ja soovitustega illustreerida. Samuti teistele partnertele ning ettevõtjate ühendused, kes on andnud sisendit, teinud kriitikat ja olnud nõudlikud,“ sõnas ta.

Lomp toonitas, et majanduspoliitika lõppeesmärk ei ole parim majandus, vaid eesmärk on saavutada inimeste heaolu laiapõhjaline paranemine. „Me peame poliitika kujundajatena oskama ja julgema mõjutada märkimisväärselt senisest rohkem ärikeskkonda, füüsilist taristut, valdkondlikku spetsialiseerumist ning teadmisi ja talente, millel kõigel on konkurentsivõimele väga suur mõju. Konkurentsivõime küsimus on seda teravam, et mitmed viimastel aastakümnetel edu toonud tegurid, nagu odav tööjõud ja energia, ligipääs soodsale Vene-Valgevene toorainele, on ammendunud,“ tõdes ta.

Samuti tõi Lomp esile ja tegi lühikokkvõtte ekspertkogu analüüsitud teemadest, milleks on kvalifitseeritud tööjõu nappus, Eesti ettevõtete digitaliseerituse ja automatiseerituse tase ning majanduse ja ressursitootlikkuse mure, liigse bürokraatia ja vähese selguse küsimus prioriteetide ja poliitikate osas, lisaks kapitalihinna märkimisväärne erinevus teistest Euroopa Liidu riikidest ning rohepöörde läbiviimisega kaasneda võiv täiendavate kulude kasv. „Ekspertkogu ja abiliste kokku pandud raport saab veel viimast lihvi ja on trükivalmis loodetavasti järgmisel kuul. See dokument, aga ka Tartu Ülikooli teadlaste esialgne sisend peaksid olema iga otsustaja ja kindlasti ka iga otsuse ettevalmistaja alusmaterjal, et veenduda, et liigume õiges suunas,“ toonitas ta.

Konkurentsivõime ekspertkogu liige ja Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik rõhutas oma ettekandes, et Eesti majanduse pikaajalisest kasvust rääkides tuleb endale aru anda, et see pole lühiajaline sprint. „Sporditerminoloogiat kasutades on ikkagi päris pikk maraton, kus meil ei tasu kohe kiiresti jooksma panna, eriti veel mitte vales suunas, vaid tasub vaikset tempot seada ja vaadata, et see oleks meile jõukohane,“ märkis ta.

Kaasik kinnitas, et Eestil on mitmeid eeliseid, mida tasuks hoida. „Meil on hea ettevõtluskeskkond olnud, meil on uuringute järgi maksusüsteem, mis on väidetavasti maailma parim, meil on paindlik tööturg, meil on IKT-sektor väga agiilne ja kiirelt kasvanud, laiemalt on IKT ja kogu digiriik kindlasti Eesti edulugu,“ loetles ta, kuid lisas, et probleem on näiteks transpordiühenduste vähesus teiste riikidega, kuid oma geograafilist asukohta ja oma suurust Eesti siiski muuta ei saa.

Kaasik tõi eile, et vaatamata edumeelsusele IKTs, on tegelikult jätkuvalt probleeme sellega, et automatiseerimise ja digitaliseerimise keskmine rakendamine ettevõtluses ja tööstuses on olnud pigem tagasihoidlik. „Meie tõdemus on, ettevõtete digitaliseerituse tase on madal. Ning ka tehisaru rakendamine on jätkuvalt veel suhteliselt algusjärgus või seda teevad tegelikult vaid väga vähesed,“ tõdes ta.

Kaasik viitas Tartu Ülikooli uuringule, mille järgi on automatiseerimine ettevõtetes suurendanud keskmiselt tootlikkust 22 protsenti. „Veelgi olulisem on see, et kui selle automatiseerimisega on käinud kaasas ka organisatsioonilised uuendused, siis see on peaaegu kaks korda suurem, ligi 40 protsenti on tootlikkus ettevõtetes kõrgem olnud. Meie soovitus olekski selline, et kui me plaanime ka riigi poolt toetada ettevõtteid, et nad digitaliseerimise-automatiseerimise poolega rohkem tegeleksid, siis võib-olla ei peaks kitsalt vaatama seda, kas nad on digitaliseeritud või mingi tehno-rakendustarkvara oma tootmisprotsessis kasutusele võtnud, vaid et see kataks tervikuna juhtimiskvaliteeti, kuidas andmeid paremini ära kasutada, kuidas tehisharu rakendada, kuidas laiemalt organisatsiooni innovatsiooni teha,“ selgitas ta.

Eesti Panga asepresident käsitles oma ettekandes muuhulgas veel kvalifitseeritud tööjõu nappust, rohepöördega kaasnevaid kulusid, teadusinnovatsiooni, vajadust tagada elektri soodne hind, liigset bürokraatiat ja ettevõtluse rahastamise kõrget hinda.

Kolmandana esines ettekandega kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel Solutions asutaja ja tegevjuht, samuti Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu ja Eesti kaitsetööstusklastri nõukogu liige Jaanus Tamm. Ta tänas konkurentsivõime raporti koostajaid ning kinnitas, et sellest lähtuvalt saab pidada häid diskussioone. „Eelmine aasta olime ka aasta kaitsetööstusfirma, nii et tean üht koma teist sellest sektorist ja tööstusest. Räägin teile oma kogemusest ja vaatest, sellest raportist ja sellest, mis majanduses toimub,“ täpsustas ta.

„Meil on liidus üle 120 firma, meil on seal nii-öelda seinast seina firmasid, on tehaseid, on ka neid, kes pakuvad Kaitseväele toitu ja muid teenuseid. Aga meil on seal päris ka suur seltskond, mitukümmend firmat, kes teevad täna nutikaid lahendusi. Ja just neid lahendusi, millest täna raportis kirjutas, millest on puudus Eestis,“ kirjeldas Tamm. Droonide ja jälgimisseadmete tootja märkis, et seoses sellega, et ülemaailmne julgeolekuolukord on halvenenud, on nõudlus nutikate lahenduste järgi väga kiiresti kasvanud. „Meil on täna võimalus pugeda tarneahelates ja ostuprotsessides sinna vahele, kuna me oleme kiiremad. Ja meil on oma tooted. Kui me jääksime ootama suurte kaitsetööstusfirmade tootearendusprotsesside taha, siis me tõenäoliselt ei jõuaks midagi toota. Siis me tuleksime ja natuke hädaldaksime siin. Aga täna me tuleme ja jagame oma kogemusi,“ sõnas ta.

Tamm peatus mitmel konkurentsivõime raportis käsitletud teemal, nende hulgas bürokraatiarohkus. Tema sõnul kui Eestis tahaks täna ehitada kaitsetööstusvaldkonna või tööstuspargiga seotud tehaseid, siis võtaks see bürokraatia tõttu aega kolm aastat. „Aga täna neid asju on vaja kohe. Mis me teeme, on see, et me toodame väljaspool. Me toodame Ukrainas, mis on okei, kuna me panustame sinna,“ kirjeldas Tamm ja lisas, et tehase ehitamine on lihtsam nii Soomes kui ka Lätis.

Tamm tõi esile, et kaitsetööstus on osa kaitsevõimest ja Eesti kaitsetööstus võiks saada Eesti IT-eduloo järgmiseks etapiks ning tööstusele uue käigu sisse saamine tähendab aga tema sõnul seda, et tuleb toota rohkem oma tooteid. „Seal on ikka suur vahe, kas sa teed asfalditehase tootjale ühe mooduli või teed ise terve asfalditehase. Või kas sa teed tankile lindi või lennukile, mootori või sa teed ise terve lennuki või drooni,“ märkis ta. „Ettevõtjana ma olen optimistlik ja positiivne, muidu ei oleks ju ettevõtja, muidu ei teeks seda. Ja ma arvan, et me koos saame ühe Eesti IT-eduloo järgmise etapi käivitada ning läbi Eesti kaitsetööstuse nutikate lahenduste lükata majandusele uue hoo sisse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maris Lauri (RE), Jaak Aab (SDE), Liisa-Ly Pakosta (E200), Urmas Reinsalu (I), Mario Kadastik (RE).

Istungi stenogramm, Ülo Kaasiku esitlus, ekspertkogu soovituste kokkuvõte.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]