Riigikogu võttis vastu 28 seadust ja arutas eurovalimistel valimisea langetamist
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 28 seadust, lisaks läbis teise lugemise Euroopa Parlamendi valimistel valimisiga langetav eelnõu.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) (560 SE), millega muudetakse kohtumenetlus paindlikumaks ja kiiremaks ning lahendatakse peamised pahatahtliku venitamise viisid, nagu kohtuistungilt põhjuseta puudumine, menetluse jooksul üllatustõendite esitamine või kaitsjate sage vahetamine.
Seadusega laiendatakse kohtuliku arutamise võimalusi olukorras, kus süüdistatav hoiab kohtust kõrvale. Praegu ei saa istungit üldjuhul ilma süüdistatavata pidada, ent muudatuse järgi saab kohut mõista ka nii, et süüdistatav ei viibi kogu aeg saalis. Seadusega nähakse ette võimalus määrata riigi õigusabi korras asenduskaitsja, et menetlus ei peaks jääma asendamiste tõttu pooleli.
Samuti võimaldab seadus pooltel kokku leppida aspektides, mille osas neil vaidlust ei ole ja mida kohtumenetluse raames uurida pole tarvis, antakse kohtule võimalus määrata mõistlik aeg kohtuistungil peetavatele kõnedele, täpsustatakse ristküsitluse reegleid, et vältida vaidlusi küsitlusjärjekorra üle, ning võimaldatakse hõlpsamalt kohut pidada videosilla vahendusel.
Seaduse vastuvõtmist toetas 74 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) (854 SE), millega tehakse kohtupidamise kiirendamiseks muudatusi kohtukorralduses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning kohtulõivudes. Menetlusõiguse muudatustega soovitakse lihtsustada lihtsate asjade läbivaatamist, et optimeerida ja vähendada kohtute töökoormust. Näiteks halduskohtumenetluses saab kohus teha selgetel juhtudel otsuse juba eelmenetluses ilma istungita.
Kohtukorralduse muudatuste eesmärk on tõhustada kohtuhaldust, kohtute töökorraldust ja spetsialiseerumist, et kiirendada keerulisemate asjade arutamist. Seadusega muutuvad esimese ja teise astme kohtud kohtuhalduse korraldamisel ja eelarvemenetluses Riigikohtu kõrval iseseisvaks põhiseaduslikuks institutsiooniks. Kohtusüsteemi strateegilist juhtimist hakkab suunama kohtute nõukogu ning kohtute igapäevaseid tugiteenuseid hakkab korraldama uus kohtuhaldusteenistus. Kohtunike spetsialiseerumise suurendamiseks näeb seadus senise kahe asemel ette üheksa spetsialiseerumissuunda. Lisaks kaotatakse rahvakohtunike süsteem.
Riigilõivumäärade tõstmine tsiviil- ja halduskohtumenetluses aitab seletuskirja kohaselt katta vähemalt osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu, välistada pahatahtlikud või perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunata vaidluse osapooli kompromissile. Tsiviilasjades suurenevad lõivud keskmiselt 50 protsenti ning halduskohtusse pöördumisel keskmiselt 200 protsenti. Vähemkindlustatud inimestele säilib menetlusabi võimalus ning rahvusvahelise kaitse taotlejad on riigilõivust vabastatud.
Menetluse käigus viidi seadusesse mitu muudatust, millest ühega nähakse ette, et maakohtutes on kokku 164, ringkonnakohtutes 47 ja halduskohtutes 25 kohtuniku ametikohta. Muudatus ei välista kohtunike arvu ajutist ületamist seaduses sätestatud erandjuhtudel, kuid tagab, et kohtusüsteemi tavapärane toimimine lähtub selgelt määratletud kohtunike arvust. Lisaks tõstetakse kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär 71 aastale ning loobutakse teenistusvanuse pikendamise menetlusest.
Läbirääkimistel võttis sõna Ando Kiviberg Eesti 200 fraktsioonist ning Keskerakonna fraktsiooni nimel kõneles Peeter Ernits.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 56 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (856 SE), millega luuakse õigusraamistik rahumeelse tuumaenergia tootmiseks ja kasutamiseks Eestis. Seadus paneb paika tuumajaama asukoha valiku, ehitamise, katsetamise ja käitamise, kuid ka lammutamise ning tuumajäätmete lõppladustamise reeglistiku.
Riikliku tuumaregulaatori funktsioon koos kõigi selle rolliga kaasnevate õiguste ja kohustustega luuakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti alla. Muu hulgas sätestatakse jaama rajamiseks astmeline loasüsteem, mis koosneb eelhinnangust, ehitusloast, katsetamisloast, käitamisloast ja dekomissioneerimisloast. Tuumaregulaator alustab tegevust 1. jaanuaril 2027.
Seaduses kehtestatakse ka põhimõte, et tuumajaama rajaja ja käitaja kannab täielikku vastutust rajatise ohutuse ning selle elukaare lõpus tekkivate kulude eest. Tuumajaama kasutusest kõrvaldamiseks luuakse riiklik dekomissioneerimisfond, kuhu käitaja kogub jaama tööajal raha jaama lammutamiseks ja jäätmete lõppladustamiseks. Seadus sätestab ka tuumajulgeoleku, füüsilise kaitse, hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvusvaheliste kontrollimeetmete rakendamise põhimõtted.
Menetluse käigus täiendas Riigikogu seadust, lisades tuumajaama ehitamise menetlusse täiendava poliitilise otsustuskoha – tuumajaama ehitamise üle otsustamisel peab lisaks tuumaregulaatorile ja valitsusele sellele oma heakskiidu andma ka Riigikogu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mario Kadastik Reformierakonna, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 63, vastu oli 10 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse (910 SE), mille kohaselt vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.
Seadusega suunatakse 10,98 miljonit eurot kulusid ja investeeringuid Eesti.ai projektidele, millega muu hulgas soovitakse parandada inimeste AI-oskusi ja muuta avalik sektor tõhusamaks. 17 miljonit eurot eraldatakse idapiiri väljaehitamiseks, et tasuda juba võetud lepingulised kohustused. Täpsustatakse ka ASi Riigi Kinnisvara ja ASi Hexest Materialsi investeeringuid ning eraldist Eesti Kultuurkapitalile suurendatakse hasartmängukorraldajate vabatahtlikult riigieelarvesse tehtud maksete ja nendelt tasutud tulumaksu võrra.
Suurima tulude vähenemise, 36 miljonit eurot, toob kaasa kütuste aktsiisitõusu ärajätmine alates 1. maist. Tulude suurendamiseks võetakse Riigimetsa Majandamise Keskuselt puhaskasumi arvelt 20 miljonit täiendavaid dividende.
Eelarvepuudujääk püsib 4,3 protsendi juures SKPst ehk samal tasemel kui Rahandusministeeriumi kevadprognoosis. Järgmise aasta eelarvepuudujääk väheneb ettepanekute mõjul 0,1 protsenti SKPst.
Menetluse käigus tehti lisaeelarvesse muudatus, mis tõstab üksikvanema lapse toetuse alates 1. septembrist 80-lt 100 eurole kuus. Muudatusega kaasneb 600 000 euro suurune lisakulu, mis kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala IT-investeeringute eelarvest. Alates 2027. aastast arvestatakse lisakuluga riigi eelarvestrateegia koostamisel.
Riigikogus mullu detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarves moodustasid tulud 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot ning investeeringud 1,3 miljardit ja finantseerimistehingud 1,5 miljardit eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Õnne Pillak Reformierakonna, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 49 ja selle vastu hääletas 31 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (612 SE), millega täpsustatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise korda ja tehakse erandeid looduskaitselistes piirangutes, et täita riigikaitse eesmärke.
Menetluse käigus tehti seadusesse muudatusi, millest olulisemad tulenevad õiguskantsleri soovitusest luua õigusselgus ranna- ja kaldakaitses. Looduskaitselised piirangud peavad olema põhjendatud ja selgelt sõnastatud. Omavalitsus saab rohkem otsustusvabadust ranna- ja kaldakaitsevööndi määramisel linnades, alevites ja alevikes, mis ühtib üleriigilise planeeringu suunaga tihendada olemasolevat tiheasustust.
Seadusega nähakse ette, kuidas määrata hüvitus- või leevendusalasid, mille eesmärk on kompenseerida sellise tegevuse mõju, mis kahjustab liiki või elupaika. Hüvitus- ja leevendusalad kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ning kantakse Eesti looduse infosüsteemi.
Omavalitsuse roll üldplaneeringu kehtestajana on lahendada erinevate huvide tasakaal nii, et ehitamisega ei seataks ohtu ranna- ja kaldakaitse eesmärke. Teatavatel juhtudel on vaja näha ette maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuse määramine.
Seadusega täpsustatakse ehituskeeluvööndi ulatust rannas ja kaldal üleujutusohuga aladel. Täpsustatakse, et kõik piirangud algavad merepiirist ja kui üleujutus ulatub kaugemale kui seaduses sätestatud ehituskeeluvööndi laius, on vööndi piiriks üleujutusala piir. Seaduse kohaselt võib väljaspool linna, alevit või alevikku ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada üksnes Keskkonnaameti nõusolekul.
Seaduse järgi saab avaliku hüve eesmärgil väiksema aja- ja ressursikuluga kaalutlusotsusega lubada ehituskeeluvööndisse avalikuks kasutamiseks mõeldud spordi- ja puhkerajatiste ehitamist, mille tegemiseks ei ole vaja planeeringuga vähendada ehituskeeluvööndit ja mille lubamist ehituskeeluvööndisse otsustab edaspidi linnas, alevis või alevikus omavalitsus. Kohalik omavalitsus võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada üldplaneeringuga.
Seadus annab võimaluse, et riigikaitse seisukohalt olulistel aladel ei pea Keskkonnaameti loal looduskaitselisi töid alati tegema. Riigikaitse põhjustel võib näiteks loobuda sookoosluste taastamisest, kui sel pole suurt mõju looduskaitsele ja looduskahju saab leevendada muul moel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ehituskeeluvööndisse rajada ehitisi Keskkonnaameti nõusolekuta.
Muudetakse ka jahiseadust, millega võimaldatakse väljastada elektrooniline jahiluba. Jahindusega seotud andmete haldamine koondatakse jahinduse infosüsteemi.
Seaduse vastuvõtmist toetas 48, vastu oli seitse ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (740 SE), millega koondatakse keeleõppe korraldus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse, et lõpetada killustatus mitme ministeeriumi vahel ning tagada ühiskonna ja tööturu jaoks toimivamad lahendused.
Muudatuste eesmärk on parandada eesti keele kasutamise nõuete täitmist ja tõhustada järelevalvet. Järelevalve keelenõuete täitmise üle muutub rangemaks ning suurendatakse sunniraha ja trahve. Sunniraha ülemmäär eraisikule tõuseb seadusega 640-lt 1280-le ja juriidilisele isikule 9600 eurole. Samuti korrigeeritakse trahvimääri juriidilistele isikutele eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest. Nähakse ette trahvi ülemmäär 10 000 eurot ning teatud laiema mõjuga juhtumite puhul kuni 15 000 eurot. Praegu on sunnirahad ja trahvid väikesed, mis sageli tähendab, et vajadusel sunniraha ja trahv tasutakse, ent tegevust ei parandata.
Muudatustega tuuakse seadusesse asjaajamiskeele laiem mõiste. Eestikeelset asjaajamist nõutakse kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes ning avalik-õiguslikes asutustes ja omavalitsustes. Seega eeldatakse eestikeelset asjaajamist näiteks ülikoolides ning kohalikes volikogudes ja komisjonides, kus arutelu peab toimuma eesti keeles. Keelenõuete erandid jäävad kehtima tippspetsialistidele ja välismaalt ajutiselt saabuvatele õpetajatele rahvusvahelistes või võõrkeelsetes õppekavades.
Seadusega kehtestatakse 50-eurone riigilõiv keeleeksami kolmanda ja järgnevate sama taseme soorituste eest, et eksamit ei kasutataks õppimisvahendina. Praegu esitatakse ka palju vaideid, lootuses, et eksamitulemus paraneb. Seadusesse lisatakse võimalus, et tulemus võib ka langeda.
Samuti koondatakse ühtsesse süsteemi toetuste ja stipendiumide jagamine, et vähendada halduskoormust ja parandada rahastuse sihitatust.
Menetluse käigus otsustati nimetada keeleseaduses eesti keele piirkondlike erikujude kaks ajaloolist keelekuju. Kehtiv säte, mille kohaselt riik toetab eesti keele piirkondlike erikujude kaitset, kasutamist ja arendamist, saab sellega selgema sisu. Täienduse järgi on eesti keele piirkondlik erikuju põhjaeesti või lõunaeesti ajaloolisel keelealal kujunenud keelekuju ning eesti keele piirkondliku erikuju põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas erikujus.
Muudatusettepanek lähtub kogukondade ja keeleteadlaste taotlustest anda piirkondlikele keelekujudele tugevam seadusandlik staatus ja teha vahet eesti keele põhjaeesti ja lõunaeesti erikujudel, koheldes samas kõiki keelekujusid võrdselt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Margit Sutrop Reformierakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Tõnis Lukas Isamaa ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 59 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (743 SE), millega ajakohastatakse ehitusõigust ning muudetakse ehitus- ja planeerimisprotsessid lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks.
Suurimad muudatused puudutavad projekteerimistingimusi. Seaduse kohaselt pole edaspidi vaja muuta detailplaneeringut, vaid piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse krundile lisada väiksem abihoone, nagu saun, kuur või garaaž. Samuti piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse muuta rajatava hoone aluspinda või korruste arvu, täpsustada rajatise liiki, näiteks asendada elektriküte maaküttega, või rajada uue hoone juurde varjend. Varjend peab edaspidi olema igal uuel hoonel.
Eramajade ja paariselamute puhul plaanitakse loobuda kasutuslubade taotlemisest. Seaduse kohaselt piisab lihtsustatud kasutusteatisest ehitisregistris, mis kajastab hoone põhiandmeid. Ehitusteatise kehtivus pikeneb muudatuse kohaselt neljale aastale. See tähendab, et ehitamise viibimisel ei pea omavalitsust mitu korda teavitama.
Seadusega tehakse muudatusi ka vanade hoonete registris seadustamisel. Selgemaks muutub õigusliku aluseta ehitiste registrisse kandmine, mis annab inimestele võimaluse oma kinnistud ja hooned korrektselt registrisse kanda. Enne 2015. aasta 1. juulit ehitatud hoonete puhul on seadustamise eelduseks hoone ohutus ning ehitised, mis on rajatud enne 22. juulit 1995, loetakse automaatselt õiguspärasteks. Lisaks kaob senine 500 euro suurune riigilõiv, mida tuli seadustamata hoonete registrisse kandmisel maksta.
Menetluse käigus viidi seadusesse muudatus, millega täpsustatakse tehnovõrgu ja -rajatise ümberehitamise mõistet ning sätestatakse, et ümberehitamiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus tehnovõrk või -rajatis lammutatakse ja selle asemele ehitatakse olemuslikult sarnane tehnovõrk või -rajatis.
Samuti täiendati seadust paragrahviga, mis võimaldab riigitee koosseisus rajada elektroonilise side taristut. Muudatuse eesmärk on tagada elektroonilise side taristu kulutõhus rajamine ja kasutada ära ühisehituse eeliseid. Seletuskirjas viidatakse, et nõnda saab vältida hilisemat lisakulu ja võimalust, et juba rajatud teed tuleb hiljem ümber ehitada.
Seaduse vastuvõtmist toetas 66 ja selle vastu hääletas kolm Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse (779 SE), mille mõte on kaitsta tarbijaid ebaausate kauplemisvõtete eest ning tagada, et toote müügiargumendina kasutatavad roheteemalised väited ka päriselt tõele vastaks.
Kui ettevõtja soovib oma tooteid turundades kasutada selliseid väiteid, nagu „keskkonnasõbralik“, „biolagunev“ või „energiatõhus“, siis tuleb tal oma väidete tõele vastavust tõestada ja eksperdilt kinnitus saada. Seadusega keelatakse ise välja mõeldud kestlikkusmärgised ja tarbijaid eksitavad väited toote eluea või parandatavuse kohta. Märgised peavad põhinema sertifitseerimissüsteemil või olema kehtestatud avaliku sektori asutuse poolt. Järelevalvet hakkab tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes teeb ebaausate kauplemisvõtete kasutamise üle järelevalvet juba praegu.
Menetluse käigus täpsustati seaduses, et tootja või kaupleja võib enne uute nõuete jõustumist ehk enne tänavu 27. septembrit toodetud kaupade ja pakendite puhul kasutada aasta jooksul parandusmärget, kui kauba pakendil esitatud keskkonnaalased väited või kestlikkusmärgised ei vasta uutele nõuetele.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (781 SE), millega kaasajastatakse Eesti postiturgu.
Traditsiooniliste postiteenuste valdkonnas on sisuliselt tegu monopoolse turuga, samas kui kullerteenustes toimub aktiivne konkurents. Muutuv turg ja rahvusvahelised trendid tingivad vajaduse uuendada universaalse postiteenuse korraldust, rahastamist ja kogu postiturule kehtivaid nõudeid. Seadusega lihtsustatakse postiteenuse osutamise loamenetlust, mis jääb kohustuslikuks vaid universaalse postiteenuse osutamisel. Teiste postiteenuste puhul piisab majandustegevusteate esitamisest.
Menetluse käigus tehti seadusesse muudatus, millega viiakse perioodilise väljaande edastamise teenus universaalse postiteenuse koosseisu. See tagab, et ajalehed ja ajakirjad on kättesaadavad kogu riigis ka seal, kus turg ei toimi ja teenus pole majanduslikult tasuv. Lisaks loobutakse universaalse postiteenuse taskukohase tasu piirhinna kehtestamisest ning asendatakse see Konkurentsiameti kooskõlastatud ja ministri kehtestatud põhjendatud tasuga, kus arvestatakse kulupõhisuse põhimõttega.
Läbirääkimistel võtsid sõna Lauri Laats Keskerakonna, Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 49 ja selle vastu hääletas 34 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse (812 SE), millega rakendatakse Euroopa Liidu alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlevat määrust.
Seadus võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ning toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.
Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Muudatus avaldab mõju eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.
Pädevaks asutuseks määratakse seadusega Transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.
Seaduse vastuvõtmist toetas 70, vastu oli viis ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse (819 SE), mille eesmärk on parandada Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu soolist tasakaalu ja poliitilist sõltumatust.
Seaduse kohaselt peavad ERRi nõukogus esindatud olema mõlema soo esindajad. Algatajate sõnul toovad mõlemast soost esindajad nõukogu otsustusprotsessi erinevaid kogemusi, vaatenurki ja teadmisi, mis vähendab kallutatuse riski ning suurendab rahvusringhäälingu ja selle nõukogu usaldusväärsust.
Menetluse käigus tehti seadusesse viis muudatust, millest kolm suurendavad rahvusringhäälingu poliitilist sõltumatust. Komisjon täiendas seadust sättega, mille järgi peab ERRi tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast valitud esindajaid olema nõukogus ühe võrra rohkem kui on Riigikogus fraktsioone, et tagada rahvusringhäälingu sõltumatus. Kehtiva seaduse kohaselt nimetatakse nõukokku neli asjatundjat, ent fraktsioone on parlamendis praegu kuus. Samuti nähakse ette, et Riigikogu peab valdkonna tunnustatud asjatundjaid ERRi nõukokku määrama avaliku konkursi kaudu.
Veel täiendati seadust sättega, mille kohaselt ei tohi valdkondlik ekspert olla erakonna juhtorgani liige, ning täpsustati, millises tööalases suhtes võib nõukogu liige olla mõne meediateenuse osutajaga. Muudatuse järgi pole nõukogu liikmel lubatud töötada meediateenuse osutaja juures juhtival ametikohal ega teha sellist tööd, kus ta saab otsustada meediateenuse osutaja tegevuse, programmi või toimetusliku sisu üle, näiteks peatoimetaja või uudistejuhina. Samas ei takista sõnastus üksikute kaastööde tegemist ega arutelus osalemist.
Lisaks täiendati seadust põhimõttega, mille järgi makstakse nõukogu liikmele tasu vastavalt tema nõukogu koosolekutest osavõtule. Muudatusettepanek näeb ette sellegi, et kui kalendrikuus koosolekut ei toimu, siis nõukogu liikmele tasu ei maksta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Liina Kersna Reformierakonna, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Marek Reinaas Eesti 200 fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Tanel Kiik.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 60 ja vastu 25 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu Riigikogu liikmete Valdo Randpere, Madis Timpsoni ja Marek Reinaasa algatatud liiklusseaduse täiendamise seaduse (835 SE), mille kohaselt tuleb automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamise ala ette paigaldada osutusmärk.
Praegu puudub seadusest tulenev ühtne ja siduv kohustus liiklejaid automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisega toimuvast kiirusemõõtmisest teavitada. Algatajate sõnul on see viinud olukorrani, kus kiirust mõõdetakse varjatult, mis kahjustab õiglustunnet ja vähendab usaldust õiguskaitse vastu.
Muudatuse eesmärk on tagada liiklusjärelevalve läbipaistvus, ennetav iseloom ja õiguspärasus, kuivõrd kiirusemõõtmise peamine eesmärk ei ole karistada, vaid parandada liiklusohutust ja soodustada õiguskuulekat käitumist.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Andre Hanimägi ning Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Valdo Randpere.
Seaduse vastuvõtmist toetas 57 ja selle vastu hääletas 12 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (837 SE), mille eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise reegleid nii, et alaealisi saaks tööle võtta senisest paindlikumalt ning neil oleksid paremad võimalused omandada varast töökogemust ja kujundada tööharjumust. Varajane töökogemus aitab paranda noorte lähtepositsiooni tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus.
Seadusega saavad noored loa vaheajal rohkem töötada. Kui praeguste reeglite järgi võib noor tööl käia pool vaheaega, siis edaspidi võib ta suvevaheajal tööd teha kuni kaks kuud, ühe nädala pikkusel koolivaheajal võib edaspidi töötada viis päeva ning kahe nädala pikkusel koolivaheajal 10 päeva.
Kui praegu võib olenevalt noore vanusest pereettevõttes töötada vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami valdkonnas, siis muudatuse järgi see piirang kaob ja noored võivad töötada mis tahes valdkonna perefirmas. Samuti lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega, et võimaldada näiteks noortemaleva korraldajal võtta kiirelt tööle maleva ootenimekirjas olev noor, kui mõni malevasse vastu võetud noor loobub malevas osalemisest vahetult enne töö algust. Samuti ühtlustatakse alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus täiskasvanute omaga – see hakkab olema 28 kalendripäeva.
Menetluse käigus laiendati muudatuste sisu märkimisväärselt. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamise kõrval lisandusid seadusesse mahukad ja põhimõttelised muudatused tööõiguses, sealhulgas ELi direktiivide ülevõtmine, palkade läbipaistvuse regulatsioon ning palgapeegli kui uue riikliku digilahenduse loomine. Palgapeegel on tööandjatele vabatahtlikult kasutamiseks.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik ja Reformierakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Signe Riisalo.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 58, vastu oli üks ja erapooletuks jäi samuti üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (krediidiasutuse juhtimis- ja tegutsemisnõuded) (848 SE), mis ajakohastab Euroopa Liidu panganduspaketile vastavalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtimis- ja tegutsemisnõudeid.
Seadusega täpsustatakse pankade juhtimise ja riskijuhtimise reegleid ning kehtestatakse selgemad nõuded nii juhtide ja võtmeisikute valimisele kui ka vastavuskontrollile. Samuti korrastatakse pankade komiteede süsteemi, et muuta nende ülesanded ja moodustamine selgemaks. Menetluse käigus tehti seadusesse muudatus, mis annab krediidiasutustele lisaaega, et vajalikud komiteed moodustada ja nõuded täita.
Lisaks täpsustab seadus pankade ühinemise, varade ülekandmise ja kolmandate riikide pankade filiaalide asutamise reegleid ning annab Finantsinspektsioonile täiendavad järelevalvevahendid.
Seaduse vastuvõtmist toetas 61 ja selle vastu hääletas kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (849 SE), mis tugevdab kõrgkoolide rahastamise jätkusuutlikkust, andes neile lisavõimalusi eraraha kaasata.
Seaduse järgi saab kõrgkool edaspidi õppetasu küsida eestikeelsel alla kaheaastasel magistriõppekaval õppimise eest, milliseid praegu on 30. Samuti võimaldab seadus õppekulude hüvitamist nõuda kolmandate riikide kodanikelt, kes tulevad siia doktoriõppesse. Doktoriõppes õppijatest 40 protsenti on välismaalased, kellest omakorda kolmveerand on kolmandatest riikidest. Praegu neilt õppetasu küsida ei saa.
Seadusega ajakohastatakse ka proviisoriõpet, et see vastaks paremini tööturu vajadustele. Proviisoriõpet saab edaspidi korraldada eraldiseisvate bakalaureuse- ja magistriõppekavade alusel, praegu on see integreeritud õpe. Pärast farmatseudiõppe bakalaureuse lõpetamist võib suunduda tööturule üld- või haiglaapteeki. Proviisorina töötamiseks peab läbima ka magistriõppe, mis võimaldab tööle asuda ka näiteks ravimiteadlasena ravimitööstuses.
Lisaks tuuakse seaduse tasandile kõrghariduse kvaliteediagentuuri regulatsioon ning sätestatakse kõrgharidusasutuste üle tehtav järelevalve. Et vältida dubleerivat kvaliteedihindamist kõrg- ja kutsehariduses, täpsustas parlament seadusega, et kutseõpetajate karjäärimudelit ei rakendata rakenduskõrgkoolides.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 63 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (861 SE), mille eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Euroopa Liidu uuendatud õhukvaliteedi raamistikuga ning vähendada väiksema keskkonnamõjuga ettevõtete halduskoormust ja Keskkonnaameti töökoormust.
ELi direktiiviga kehtestatakse senisest rangemad õhukvaliteedi piirväärtused ning täpsustatakse nõudeid õhukvaliteedi seirele, andmete kättesaadavusele ja avalikkuse teavitamisele. Seaduse rakendamine aitab parandada Eesti elanike elukeskkonda, vähendada saastest tingitud tervisekahjusid ning täita ELi kliima- ja keskkonnaeesmärke.
Seadus toob peamiselt kaasa uued nõuded riigile ning vähemal määral kohalikele omavalitsustele. Alates 2030. aastast peavad käitajad järgima uusi õhukvaliteedi piirväärtusi, mistõttu tuleb ettevõtetel hinnata oma tegevuse vastavust õhukvaliteedi uutele piirväärtustele ja vajadusel rakendada meetmeid nende tagamiseks. Muudatused puudutavad ka omavalitsuste rolli õhukvaliteedi parandamisel. Kui õhukvaliteedi piir- või sihtväärtused on ületatud või on oht nende ületamiseks, peab omavalitsus koostama õhukvaliteedi parandamise kava või tegevuskava ja kaasama sellesse ka heiteallikate käitajad.
Seire ja andmete avalikustamiseks nähakse ette õhukvaliteedi indeks, mis põhineb Euroopa Keskkonnaameti metoodikal ja mida uuendatakse kord tunnis. Kuna olemasolevatele 1–5 MWth põletusseadmetele hakkavad kehtima rangemad õhusaaste piirväärtused, toob see 449 katlamajale kaasa vajaduse muuta õhusaasteluba. Sellega seoses tehakse bürokraatiat vähendav muudatus, mis lubab väikestel katlamajadel minna õhusaasteloa taotlemiselt üle lihtsale registreeringule.
Seaduse vastuvõtmist toetas 53 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse (862 SE), mille eesmärk on tagada senisest tõhusam kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö toimimine.
Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis on osa niinimetatud elektrooniliste tõendite paketist. Kui paketi osaks oleva määruse eesmärk on võimaldada esitada otsuseid ja määrusi kriminaalmenetluses teises liikmesriigis asuvatele teenuseosutajatele, siis direktiivi eesmärk on tagada, et teenuseosutajad on määranud või nimetanud vastavalt kas ettevõtted või seaduslikud esindajad nende otsuste ja määruste vastuvõtmiseks ja täitmiseks.
Teave ettevõtete ja esindajate nimetamise kohta edastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga.
Seaduse vastuvõtmist toetas 57 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse (866 SE), mille eesmärk on luua automaatsele haldusmenetlusele selge ja tehnoloogianeutraalne õiguslik raamistik.
Automaatne haldusmenetlus on menetlus, kus otsused või toimingud tehakse automaatselt, ilma inimese otsese sekkumiseta, kasutades selleks infotehnoloogilisi lahendusi. Automaatset menetlust kasutatakse juba mitmes valdkonnas, kuid puudu on sõnaselge õiguslik raamistik, mis määraks automaatse haldusmenetluse rakendamise piirid.
Muudatuste eesmärk on tagada haldusmenetluse kiirus, tõhusus ja õiguspärasus, et pakkuda paremini toimivaid ja isikukesksemaid teenuseid ning tugevdada usaldust riigi vastu. Seadus näeb ette selge teavituse automaatse haldusmenetluse toimimise kohta, et inimene teaks, miks tema suhtes otsus tehti ja millised on tema võimalused seda otsust vaidlustada.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 46, vastu seitse ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (879 SE), millega luuakse õiguslik alus eelnõude uuele andmekogule Sätla, et ühes keskkonnas oleks jälgitav kogu õigusakti elukaar alates algatusest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Uue andmekoguga tekib võimalus kaasata juba varases faasis poliitika kujundamisse eri osapooli ja huvirühmi.
Riigi koosloome keskkond Sätla on täpsustatud sõnastuse kohaselt andmekogu, kus koostatakse ja menetletakse õigusaktide eelnõusid ja muude dokumentide kavandeid ning avalikustatakse vastav menetlusteave kuni nende dokumentide heakskiitmise või allakirjutamise ja avaldamiseni Riigi Teatajas või muus õigusaktidega sätestatud korras.
Kui keskkond on valmis, siis asendab andmekogu ka praeguse eelnõude infosüsteemi. Uute funktsioonide abil hoiavad õigusloomes osalejad tehnilisele tööle kuluvat aega kokku hinnanguliselt 1855 tööpäeva aastas. Lisaks toetab uus andmekogu üleminekut dokumendipõhiselt õigusloomelt andmepõhisele lähenemisele, mis parandab andmete kasutatavust ja loob eeldused edasiseks automatiseerimiseks.
Seaduse vastuvõtmist toetas 56, vastu oli kolm ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (882 SE), mille eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu, lihtsustada ettevõtete rahastuse kaasamist ja laiendada investeerimisvõimalusi. Muudatused põhinevad suuresti Euroopa Liidu regulatsioonil.
Seadus muudab ettevõtetele börsile tuleku paindlikumaks, vähendades vabalt kaubeldavate aktsiate nõude 25 protsendilt 10 protsendile. Kui ka see tingimus ei ole täidetud, saab turu korraldaja hinnata piisavust muude kriteeriumide alusel, näiteks investorite arvu või ettevõtte turuväärtuse põhjal. See loob rohkematele ettevõtetele võimaluse börsile tulla.
Samuti parandatakse investeerimisanalüüside kättesaadavust, et investoritel oleks rohkem usaldusväärset teavet. Selleks leevendatakse analüüside rahastamise piiranguid ning luuakse selgem raamistik emitendi rahastatud analüüsidele, et tagada nende läbipaistvus.
Lisaks lihtsustatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud kasvuturgude loomist, mis aitab neil kaasata kapitali varasemas arengufaasis ja toetab ettevõtluse arengut.
Seaduse vastuvõtmist toetas 59, vastu oli üks ja erapooletuks jäi samuti üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (889 SE). Seaduse uue terviktekstiga lahendatakse koroonaviiruse pandeemia ajal esile tulnud eelmise, enam kui 20 aastat vana seaduse kitsaskohtadega kaasnenud probleeme. Uus seadus kaasajastab nakkushaigustega seotud mõisteid, defineerib eriti ohtliku nakkushaiguse ning kehtestab käitumise ja vastutuse nõuded nakkushaigustega seotud kriiside puhuks.
Muu hulgas vähendab seadus koolides vaktsineerimisega seotud bürokraatiat. Seadusega muudetakse laste vaktsineerimise korraldust koolides ja nähakse ette, et vanemad, kes on lapse vaktsineerimisega nõus, ei pea enam esitama kooliõele eraldi kirjalikku nõusolekut. Vaktsineerimine on endiselt vabatahtlik ning need lapsevanemad, kes ei soovi last vaktsineerida, saavad sellest jätkuvalt keelduda.
Seadusega kaotatakse toitlustusasutuste tervisetõendi nõue. Praegu nõutud tervisetõendid on olemuselt formaalsed, need ei pruugi vastata reaalsele olukorrale ega pakkuda kaitset. Tööandjale jääb kohustus vältida nakkustekitajate levikut ning kaitsta riskirühmi töökohal.
Samuti suurendab seadus inimeste tervise kaitset hooldekodudes. Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks laiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid tervishoiuasutustest ka teistesse kõrge riskitasemega keskkondadesse, sealhulgas ööpäevaringsetesse hoolekandeasutustesse.
Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Irja Lutsar Eesti 200 ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51 ja selle vastu oli kuus Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (898 SE), mille eesmärk on parandada mereolukorra teadlikkust, tõhustada Kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid ning luua võimalus ja selged tingimused, et kaasata liitlasi vajadusel Eesti riigipiiri valve ja korrakaitse tegevustesse.
Seadus näeb ette meetmed, et tagada Kaitseväe mereolukorra teadlikkus Eesti merealal. Kaitsevägi saab õiguse põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu korral korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda tegema Transpordiametit. Kaitseväe juurde luuakse merelise ohutuse komisjon ning täpsustatakse ka laevade kontrollimise riigilõivu määra.
Samuti antakse Kaitseväele paremad võimalused julgeoleku seisukohalt olulisi objekte kaitsta. Muu hulgas defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ulatus – 300 meetrit –, et laiendada ja täpsemalt piiritleda Kaitseväe õigusi seal toimuva kontrollimiseks.
Seaduse vastuvõtmist toetas 58 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (900 SE), mis täpsustab ametiisikute toimingupiirangu regulatsiooni, sealhulgas piirangu rikkumise kuriteokoosseisu.
Seadusega sõnastatakse selgemalt toimingupiirangu ja seotud isiku mõisted ning muudetakse eranditest teavitamise ja avalikustamise korda. Muu hulgas täpsustatakse, et ametiisik peab end taandama ka siis, kui ta peab tegema otsuse enda kui eraisiku suhtes või endaga seotud soodustuse küsimuses.
Tervishoiutöötajatele, teadlastele ja advokaatidele luuakse erandid juhtudeks, kus kehtivad piirangud takistavad põhjendamatult nende erialast tööd. Tervishoiutöötaja ei pea seotud isiku suhtes toimingupiirangut kohaldama, kui tervishoiuteenuse osutamine ei loo talle või temaga seotud isikule olulist põhjendamatut eelist. Toimingupiirangut ei kohaldata ka vandeadvokaatidele ja vandeadvokaadi abidele õigusteenuse osutamisel ning avalik-õigusliku ülikooli ja riigi rakenduskõrgkooli töötajatele teadmussiirde protsessis teadustulemuste praktikasse rakendamisel.
Toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu täpsustatakse seadusega nii, et kriminaalvastutus järgneb üksnes juhtudel, kus ametiisiku käitumine tekitab avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise. Lisaks pannakse huvide deklaratsiooni esitajatele kohustus deklareerida osalused ja nõuded ühisrahastusprojektides ning see, kui ollakse äriühingu tegelik kasusaaja.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 47, vastu seitse ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (901 SE), mille eesmärk on tagada, et lastele osutatav abi lähtuks nende tegelikest vajadustest ja huvidest ning abi osutamine oleks koordineeritud ja läbipaistev.
Muudatustega eristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus sekkumine eeldab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja juhtrolli, ning juhtumid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selles valdkonnas, kus lapsel raskused ilmnesid. Seadusega toetatakse võrgustikutöö tegemist lastekaitses ning muudetakse lastekaitsetöötaja poolt lastekaitselise juhtumikorralduse algatamise aluseid, vähendades seeläbi lastekaitsetöötajate töökoormust.
Lisaks täpsustatakse lastekaitsetöötaja ülesandeid lapse abivajaduse hindamisel ja talle abi osutamisel, sealhulgas lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise täitemenetlustes. Seadusega täpsustatakse sellistes täitemenetlustes ka kohtutäituri ja politsei rolli ning luuakse alus täitetoimingu peatamiseks juhtudel, kui selle jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.
Menetluse käigus viidi perehüvitiste seadusesse muudatus, mille järgi tõuseb üksikvanema lapse toetus seniselt 80 eurolt 100 eurole kuus, et vähendada vaesusriski ja aidata üksikvanematel laste ülalpidamisega paremini toime tulla.
Läbirääkimistel võtsid sõna Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Signe Riisalo Reformierakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 70 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) (902 SE), mis laiendab rahuajal mehitamata õhusõidukite, nende seas droonide ja õhupallide seire- ja tõrjevõimalusi.
Seadusega pannakse paika asutuste rollijaotus mehitamata õhusõidukitest tulenevale ohule reageerimisel ning ohu seirel ja tuvastamisel. Muu hulgas näeb seadus ette, milliseid meetmeid ja sunnivahendeid on eri asutustel õigus mehitamata õhusõidukite ohu korral kasutada. Samuti nähakse ette õhuruumi seirega seotud osaliste vastastikune infovahetus, et luua ühine seirepilt.
Muudatuste tulemusel saab Kaitsevägi paremini tuvastada ja tõrjuda sõjalise otstarbega droone, samuti osaleda aktiivselt korrakaitselise ohuga mehitamata õhusõidukite seires ja tõrjes. Politsei- ja Piirivalveametile luuakse võimalused reageerida senisest tõhusamalt uutest drooniohtudest tulenevatele riskidele.
Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet saavad õiguse tõrjuda mehitamata õhusõidukeid oma territooriumil. Kaitseliit saab samuti õiguse reageerida ohtlikele droonidele enda ja oma valvatavate objektide kaitsel, samuti on edaspidi nii Kaitseväge kui ka Kaitseliitu võimalik kaasata suurüritustel drooniohu korral avaliku korra tagamisse.
Lisaks loob seadus võimalused, et riigikaitseobjektide valdajad, eelkõige võtmetähtsusega elutähtsat teenust pakkuvad ettevõtted, saaksid oma taristut paremini kaitsta, seejuures kasutada seireseadmeid. Riigikaitseobjektide kaitset korraldavatele turvaettevõtjatele ja siseturvakorraldajatele antakse õigus tõrjuda valvataval objektil droone ja kasutada selleks ka erivahendeid.
Menetluse käigus tehti seadusesse mitu muudatust, sealhulgas lisati säte, mille järgi saab juriidilisele isikule mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumise eest määrata kuni 400 000-eurose trahvi.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 66 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (lahinguvalve) (907 SE), mille eesmärk on reguleerida üldise kaitsevalmiduse osana lahinguvalve ja selle käigus täidetavad ülesanded.
Seaduse kohaselt määratletakse lahinguvalve Kaitseväe rahuaja tegevusena, mille eesmärk on hoida Kaitseväe üksused valmisolekus, et tagada kiire reageerimine kõrgendatud ohule või ründele ning neid tõrjuda, suurendades seejuures Kaitseväe üldist valmidust ja võimet riiki kaitsta.
Muudatuste kohaselt saavad ajateenijad ja reservväelased kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks väljaõppele täita ka reaalseid teenistusülesandeid. Kaitseväe alalise valmiduse raames ülesannete täitmine toimub üksnes vajaliku väljaõppe olemasolul, tegevväelasest ülema juhtimisel ning seaduses sätestatud alustel ja korras.
Seadus täpsustab ka ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi lahinguvalves osalemisel, sealhulgas jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise aluseid. Kaitseliidu seaduse muudatustega täpsustatakse Kaitseliidu kaasamist Kaitseväe tegevustesse.
Lisaks muudab seadus paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustamise korra ning vabastab kaitseväekohustuse täitmisega seotud sõidu- ja toidukulude hüvitised tulumaksust.
Menetluse käigus täpsustati seaduses, millised tingimused peavad olema täidetud, et ajateenijale ja reservväelasele saaks anda lahinguvalve ülesande. Ajateenija või reservväelane peab selleks olema eelnevalt läbinud vajaliku erimeetme rakendamise ja vahetu sunni kohaldamise väljaõppe ning vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe. Vajaliku väljaõppe nõuded ja läbiviimise korra kehtestab muudatuse kohaselt Kaitseväe juhataja.
Läbirääkimistel võtsid sõna Meelis Kiili Reformierakonna, Peeter Tali Eesti 200 ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmist toetas 67 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse (909 SE), millega ajakohastatakse prokuratuuri töökorraldust, tugevdatakse juhtimissüsteemi ning muudetakse karjääri- ja vastutussüsteem läbipaistvamaks.
Seadus näeb ette, et riigi peaprokuröri ametiaeg on piiratud ühe seitsmeaastase perioodiga ilma võimaluseta kandideerida teiseks järjestikuseks ametiajaks. Juhtivate riigiprokuröride ja vanemprokuröride ametikohtadele kehtestatakse viieaastane tähtaeg ning luuakse võimalus ringkonnaprokuratuuri tööpiirkondades paindlikumalt prokuröre ühelt kohalt teisele viia. Samuti loob seadus võimaluse tõsta kuni 20 protsendi võrra Ida-Virumaa prokuröride ametipalka, et toetada piirkonnas kvalifitseeritud töötajate hoidmist ja värbamist.
Prokuratuuri töökorralduse parandamiseks näeb seadus ette, et kassatsiooni esitamine vajab veelgi tõsisemalt sisulist kaalumist ning juhtivprokuröri ja riigi peaprokuröri heakskiitu. Muudatuse eesmärk on tagada kriminaalmenetlustes ühtsed otsused ning seda eriti edasikaebamise küsimustes, mis on prokuratuuri institutsionaalne, mitte üksikprokuröri ülesanne. Lisaks kehtestatakse prokuröridele pikemad katseajad, täpsustatakse distsiplinaarmenetluse korda ning sätestatakse uued ametist vabastamise alused.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa ja Madis Timpson Reformierakonna fraktsioonist. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel pidas kõne Andre Hanimägi.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 48 ja vastu 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (921 SE). Seadusega ratifitseeritakse energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkulepe, mille valitsus kiitis heaks ja mis allkirjastati tänavu veebruaris.
Kokkuleppe eesmärk on Euroopa Liidu liikmesriikide vahel kokku leppida energiaharta tõlgendamine rahvusvaheliste vaidluste lahendamisel vahekohtus või muus vaidlusorganis. Kokkuleppega soovitakse tagada ELi õiguse ülimuslikkus ja järgida ELi õiguse kohaldamisel juba väljakujunenud praktikat.
Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 Riigikogu liiget.
Eurovalimistel valimisiga langetav eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise 45 saadiku algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE), mis lubab alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 16- ja kandideerida vähemalt 18-aastastel inimestel.
Kui praegu saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 18-aastased ja kandideerida vähemalt 21-aastased inimesed, siis eelnõu langetab valimisea 16 ja kandideerimisea 18 aastale. Hääletamis- ja kandideerimisõigus on Eesti kodanikel, aga ka Eesti kodakondsuseta Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on Eestis.
Eelnõu algatajad soovivad muudatusega kaasata Euroopa asjade arutamisse ja otsustamisse senisest rohkem noori. Nad märgivad seletuskirjas, et kuna Eesti rahvastik on vananemas, on poliitiline kaasatus ja otsustusõigus üha enam eaka valijaskonna poole kaldu. Algatajate sõnul tõstab muudatus noori puudutavad teemad senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse, julgustab noori aktiivsete kodanikena ühiskonnaelus osalema ning aitab mõjutada ka noorte huvisid, vajadusi ja tulevikku käsitlevaid Euroopa tasandi otsuseid.
Eelnõu kohaselt rakendatakse muudatust esimest korda 2029. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Irja Lutsar, Lauri Hussar ja Peeter Tali Eesti 200, Hanah Lahe Reformierakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Lauri Läänemets, Madis Kallas ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsioonitud Peeter Ernits ja Tanel Kiik.
Isamaa ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Katkestamist toetas 14, selle vastu oli aga 47 Riigikogu liiget.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise ja liiklusseaduses sõiduautode registreerimistasu kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (850 SE), millega sooviti kaotada mootorsõidumaks ja sõiduautode registreerimistasu, mis algatajate hinnangul halvendavad Eesti inimeste majanduslikku kindlustatust ja ettevõtete konkurentsivõimet.
Läbirääkimistel võttis sõna Priit Sibul Isamaa fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 35 ja selle vastu oli 12 Riigikogu liiget.
Istung lõppes kell 00.11
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
