Komisjon toetas põhiseaduse muutmisest tulenevaid muudatusi valimisseaduses
Riigikogu põhiseaduskomisjon tegi täna Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõusse põhiseaduse muutmisest tingitud muudatusettepaneku, mille kohaselt saavad oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel osaleda Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, sealt edasi aga vaid Eesti ja ELi kodanikud.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi sõnul peab Riigikogu põhiseaduse muutmisest tulenevalt tegema vastavad muudatused ka kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses. „Komisjon tegi täna üksmeelse otsuse viia täiendused esimese lugemise läbinud eelnõusse, et need saaksid jõustuda samal ajal, kui jõustub põhiseadust muutev seadus,“ ütles ta.
Riigikogu otsustas märtsi lõpus muuta kiireloomulisena põhiseadust, et tunnistada järgmistel, 19. oktoobril toimuvatel kohalike volikogude valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus. President kuulutas põhiseaduse muudatuse välja eelmisel nädalal ning see jõustub 9. juulil.
Valimisseadusesse viidud muudatusettepaneku kohaselt saavad oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel osaleda Eesti ja ELi kodanikud ning kodakondsuseta elanikud, kes on vähemalt 16-aastased ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. Pärast tänavusi valimisi jääb valimisõigus vaid Eesti ja ELi kodanikele. Varem said lisaks Eesti ja ELi kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad kolmandate riikide kodanikud.
Põhiseaduskomisjon tegi muudatusettepaneku Isamaa fraktsiooni algatatud ja veebruaris esimese lugemise läbinud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõusse (544 SE), mis nihutab põhiseaduse muutmist arvestades hilisemaks valimisringkondade moodustamise tähtajad kohalikel valimistel.
Komisjoni muudatuse kohaselt moodustatakse valimisringkonnad sel aastal erandina hiljemalt 11. augustil ning kohalik volikogu jaotab valimisringkondade vahel mandaadid, lähtudes rahvastikuregistri põhisest valijate arvust 15. juuli seisuga. Tavapäraselt moodustatakse valimisringkonnad hiljemalt 90. päeval enne valimispäeva ning mandaadid jaotatakse 1. juuni seisu arvestades.
Lisaks toetas komisjon ettepanekut muuta õigusselguse huvides ka kirikute ja koguduste seadust, mis seni sidus vaimulikuks olemise õiguse hääleõigusega kohalikel valimistel. Muudatuse eesmärk on vältida tõlgendust, justkui võiks põhiseaduse muudatused tuua osale vaimulikele kaasa vaimuliku õigustest ilmajäämise. Kui praegu näeb seadus ette, et usulise ühenduse vaimulik võib olla inimene, kellel on hääleõigus kohalikel valimistel, siis uue sõnastuse kohaselt võib vaimulik olla täisealine teovõimeline inimene, kel on seaduslik alus Eestis viibida.
Põhiseaduskomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku saata eelnõu täiskogu ette 23. aprillil ning kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, suunata see lõpphääletusele 6. mail.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
