Menetlusse võeti poliitreklaamiga seotud eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.
Valitsuse 8. septembril algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (696 SE).
Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrusega. Muudatuste eesmärk on tagada, et poliitreklaam oleks selgelt eristatav ning selle tellija, rahastaja ja avaldamise tingimused läbipaistvad.
Poliitreklaami avaldamisele seatakse kaks suuremat nõuet. Poliitreklaam tuleb edaspidi avaldada koos poliitreklaamimärgisega ning sellise reklaami kohta tuleb koostada läbipaistvusteade. Poliitreklaami nõuetekohase märgistamise ja läbipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja. Poliitreklaamimärgis on osa konkreetsest reklaamist. Märgises antakse teada, et tegemist on poliitreklaamiga; kes on reklaami tellija; milliste valimiste, rahvahääletuse vm seadusandliku protsessiga on reklaam seotud; kas reklaami puhul on kasutatud suunamis- või reklaamiedastusmeetodeid; samuti viidatakse läbipaistvusteatele. Märgistused tuleb reklaamile lisada sõltumata andmekandjast, olgu tegu audiovisuaalse, trükimeedia-, interneti- või veebivälise reklaamiga.
Poliitreklaami tellijad võivad olla kes tahes isikud või organisatsioonid, kes soovivad oma reklaamiga mõjutada poliitilisi otsustusprotsesse nii valimiste ajal kui ka valimistevahelisel ajal. Valimiste kontekstis on poliitreklaami tellijad näiteks erakonnad või nende liikmed, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Eestis on 14 tegutsevat erakonda. 2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris kokku 968 kandidaati, neist 10 üksikkandidaati ja 9 erakonda. 2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel kandideeris kokku 10 025 kandidaati, neist 43 üksikkandidaati, 136 valmisliitu ja 8 erakonda. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris kokku 78 kandidaati, neist 5 üksikkandidaati ja 9 erakonda. Poliitreklaami tellijateks võivad olla aga ka paljud teised juriidilised või füüsilised isikud – see tuleneb poliitreklaami laiast mõistest, mis ei piiritle poliitreklaami ainult erakonnapoliitikaga või valimistega.
Eelnõu puudutab nii reklaamiteenuse pakkujaid, meediaettevõtteid kui ka digiplatvorme. Lisaks hõlmab eelnõu välireklaami pakkujaid ja kohalikke omavalitsusi.
Eelnõu näeb ette erinõuded internetipõhise poliitreklaami puhul, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis põhinevad isikuandmete töötlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel kehtestada sisestrateegiad ja pidada arvestust, et tagatud oleks nii isikuandmete kaitse kui läbipaistvuse nõuded.
Muudatused tagavad poliitreklaami nõuetekohase läbipaistvuse ja aitavad ühtlustada selle reegleid kogu Euroopa Liidus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 15. septembril algatatud raudteeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE).
Seaduse muutmise ajendiks on ELi Raudteeameti audit, mis tõi välja puudusi Eesti raudteeohutuse korralduses ja järelevalves. Eelnõuga täpsustatakse raudteeohutuse mehhanisme, suurendatakse TTJA rolli ohutuslubade andmisel, täiendatakse sertifitseerimise korda ning viiakse seadus kooskõlla EL-i õigusega, sealhulgas rongireisijate õiguste määrusega. Lisaks kehtestatakse uued reeglid raudteeliiklusregistri pidamiseks.
Muudatuste eesmärk on suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust ning tõsta reisijate turvalisust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 15. septembril algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (717 SE).
Seadust muudetakse, et soodustada inimeste tööellu naasmist ja parandada ligipääsu ravikindlustusele.
Haiguslehel viibijal tekib võimalus naasta kohandatud tööle juba alates 31. päevast, mis puudutab üle 32 000 inimese.
Samuti muudetakse haigushüvitise arvestust rasedate puhul, välditakse haigus- ja töötuskindlustushüvitise samaaegset maksmist ning laiendatakse vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalusi.
Praegu kehtivad seadused võimaldavad inimesel saada ajutise töövõimetuse hüvitist ja töötuskindlustushüvitist samal ajal. Tegemist on topelt asendussissetuleku maksmisega, mis ei ole ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamise seisukohalt otstarbekas.
Muudatuse tulemusel saab Tervisekassa raha kasutada otstarbekamalt ja säästa kulusid. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 15. septembril algatatud Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (718 SE).
Leping reguleerib maksustamisõiguse jagamist lepingupoolte vahel, tagab isikute võrdse kohtlemise ja sätestab maksudest kõrvalehoidumise tõkestamise kohustuse.
Sarnaseid lepinguid on Eestil jõus 63 riigiga. Ehkki kõik topeltmaksustamise vältimise lepingud põhinevad OECD mudellepingul, on konkreetsete lepinguosaliste riikide vajadustest tulenevalt iga leping siiski omanäoline. Liechtensteiniga sõlmitava lepingu tekstis lepiti kokku 17. novembril 2023. aastal Vaduzis.
Eesti ja Liechtensteini vahelise maksulepingu kohaselt on tuluallikariigil dividenditulu piiratud maksustamisõigus- kinnipeetava tulumaksu ülempiiriks on 10% dividendi brutosummast, kui dividendi saaja on füüsiline isik. Muudel juhtudel tuluallikariik tulumaksu kinni pidada ei saa.
Intresside puhul ei või teise riigi residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr ületada 10% intressi brutosummast. Äriühingutele makstavad intressid on kinnipeetavast maksust vabastatud.
Litsentsitasude puhul on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada kuni 5% litsentsitasu brutosummast.
Leping sätestab põhjaliku teabevahetuse isikute tulude kohta ning teabevahetusekohustus ei ole piiratud ei lepinguosaliste riikide residentidega ega ka lepingualuste maksudega. Riik ei või teabevahetusest keelduda ainuüksi seetõttu, et tal enda tarbeks sellist maksualast teavet vaja ei ole. Samuti ei või riik keelduda teabe andmisest ainult seetõttu, et teabe valdaja on krediidiasutus, mõni muu finantsasutus, esindaja, usaldusisik, varahaldur või teave puudutab osalust isikus.
Topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kasutab Eesti sõltuvalt tulu liigist vabastus- või tasaarvestusmeetodit. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 15. septembril algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE).
Seadust muudetakse, et luua võimalus taotleda uut ees- või perekonnanime rahvastikuregistri veebikeskkonnas ning teha sellega seotud automaatseid otsuseid ja kandeid.
Samuti lihtsustatakse inimese soovil eesnime vahetamise korda. Riigilõivuseaduses täpsustatakse nimetaotluste haldusaktide korduvat väljastamist ning kaotatakse varasem alus eesnime tasuta menetlemiseks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 15. septembril esitatud Riigikogu otsuse „Riigi 2024. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (720 OE).
Koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogul kontrollida valitsuse tegevust.
Valitsus saab võimaluse selgitada oma tegevust aruandeaastal ja esitada Riigikogule informatsiooni uute eelarveliste otsuste tegemiseks. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Riigikontroll leidis, et riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus varude saldo kohta. Samuti on Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarve seaduse, 2024. aasta riigieelarve seaduse, riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse ja 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadustega. Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2024. aasta eelarve täitmise aruanne usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta, kui mitte arvestada märkust kaitseministeeriumi eelarve täitmise aruande kohta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 15. septembril algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse kodualuse maa maksuvabastuse taastamiseks eelnõu (721 SE).
Eelnõu näeb ette koduomanikele kodualuse maa riikliku maksuvabastuse taastamise, et tagada koduomanikele maamaksuküsimuses kindlustunne. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 16. septembril esitatud Riigikogu otsus „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon“ eelnõu (722 OE).
Eelnõu eesmärk on kohustada Vabariigi Valitsus hindama ja rakendama meetmeid, mis tagaksid Eesti elanike ja riigi julgeoleku. Kontrolljoone sulgemise on üks võimalus vähendada riske, vältida ettenägematuid vahejuhtumeid ja tugevdada ajutise kontrolljoone kaitset. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
