Menetlusse võeti kohtumenetluse optimeerimisega seotud eelnõu
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kuus eelnõu.
Valitsuse 13. jaanuaril algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) eelnõu (560 SE).
Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku, riigilõivuseadust ja riigi õigusabi seadust. Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik võeti vastu 2004. aastal, seda on korduvalt muudetud, viimati 2023. aasta märtsis. Ehkki Eesti kriminaalmenetlus on rahvusvahelises võrdluses kiireimate ja tõhusamate hulgas, ei võimalda kehtiv menetlusseadustik alati piisavalt paindlikkust selleks, et tagada kriminaalasjade kiire ja ratsionaalne lahendamine, eriti ülimahukate kriminaalasjade puhul, mis sageli on ka avalikkuse suure tähelepanu all.
2023. aastal otsustas Justiitsministeerium kriminaalmenetluse reformiga edasi liikuda etapiviisi. Eelnõu keskendub eeskätt kohtumenetluse muutmisele otstarbekohasemaks, lihtsamaks ja paindlikumaks.
Olulisemate muudatustena sätestatakse näiteks alus, mis võimaldab lugeda faktid tuvastatuks ilma täiendava vaidluseta. Kohtule antakse õigus määrata asenduskaitsja juhul, kui kaitsja vahetamine venitaks menetlust. Laiendatakse kohtulikku arutamist olukordades, kus süüdistatav hoidub kohtust kõrvale. Piiratakse võimalust vaidlustada määrusi, kui see venitab asjatult menetlust ja määrust saab vaidlustada ka lõppotsuse kaudu. Täpsustatakse tõendite jagamise ja lubatavuse vaidluste reeglid, et vältida üllatusi ja liiasust kohtumenetluses. Selgitatakse ristküsitluse korda ja antakse kohtule õigus sekkuda ebaotstarbekasse tõendite avaldamisse. Avardatakse võimalusi tsiviilhagide ja avalik-õiguslike nõuete kriminaalmenetlusest väljaviimiseks, et vältida menetluse takerdumist mahukatesse tsiviilvaidlustesse. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 13. jaanuaril algatatud Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (558 SE).
Eelnõuga kiidetakse heaks panga põhikirja muudatused, mis kaotavad senised laenuandmise piirangud. Panga finantsjuhtimine muutub sellega kaasaegsemaks ja paindlikumaks. Panga riskide juhtimise otsustasandiks on edaspidi aktsionäride esindajad ehk tegevdirektorid.
Seletuskirja kohaselt kehtib praegu reegel, mis ütleb, et pank ei tohi anda rohkem laene või garantiisid, kui nende kogusumma oleks suurem kui panga enda rahalised varud, mis koosnevad põhikapitalist, reservfondidest ja kasumist. Teisisõnu, pank peab hoidma laenamise ja oma raha suuruse tasakaalus, et mitte võtta liiga suuri riske. Selline piirang kehtestati panga loomisel ning oli mõeldud investoritele uue panga usaldusvääruse kinnitamiseks.
Põhikirjas praegu sätestatud laenuandmise piirang on üldine finantsvõimenduse aritmeetiline limiit, mis ei ole riskitundlik. Samal ajal on pangas kasutusele võetud kaasaegne riskijuhtimise raamistik, mida hindavad ka reitinguagentuurid. Range riskijuhtimisraamistik, mida panga tegevdirektorid pidevalt üle vaatavad, võimaldab panga riske paremini hinnata ning juhtida.
Pank asutati 1944.a Euroopa ja Jaapani ülesehitamiseks pärast II maailmasõda. Pangal on 189 liikmesriiki. Eesti on panga liige alates 1992. Pank on maailma üks olulisemaid arenguriike abistavaid institutsioone, mille missiooniks on tõrjuda äärmist vaesust ja suurendada ühist jõukust üle maailma. Selleks pakub pank madala ja keskmise sissetulekuga riikidele pikaajalisi ja madalate intressidega laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 13. jaanuaril algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu (559 SE).
Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituut (IDEA) on valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärk on toetada demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle kogu maailma.
IDEA asutasid 14 asutajaliiget 27. veebruaril 1995 Stockholmis peetud konverentsil. IDEA registreeriti kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga ja sellel on 2003. aastast ÜRO Peaassamblees vaatleja staatus. Praeguseks on IDEA-l 35 liiget ja 2 jälgija staatuses osalist.
Eesti ühinemine kiideti IDEA poolt heaks 2021. aastal. Liikmesuse jõustumiseks on vaja ratifitseerida IDEA põhikiri Riigikogus. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 13. jaanuaril algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (561 SE).
Eelnõuga muudetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16 eluaastalt 18 eluaastale, mis tähendab, et puude raskusastet on edaspidi võimalik tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast.
Sellega tagatakse laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kui ka töövõimetoetuse seaduses laps alla 18-aastane isik. Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muutmisega, millega muudetakse õppimiskohustuse iga kuni 18-aastaseks saamiseni. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Isamaa fraktsiooni 13. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon“ eelnõu (562 OE).
Riigipiiri seadus annab Vabariigi Valitsusele õiguse peatada riigi julgeoleku huvides riigipiiri ületamine. Eelnõuga tehaksegi ettepanek sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon.
Arvestades julgeolekuolukorda ning toimunud rünnakuid ja prognoositavat ohtu, oleks asjakohane valitsusel langetada lühikese etteteatamisajaga otsus Eesti-Vene maismaapiiri sulgemise kohta. Sel otsusel oleks kaal vastusammuna Venemaa kasvavatele vaenulikele tegevustele. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali 13. jaanuaril algatatud Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE).
Eelnõu näeb ette reservväelastele öppekogunemistel makstava tasu kaasajastamise. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]