Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.

Riigikohtu esimehe 29.aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Oliver Kase Riigikohtu liikmeks nimetamine” eelnõu (424 OE).

Riigikohtu esimehe Villu Kõve hinnangul on Oliver Kask kogenud ja tunnustatud jurist, kelle töökogemus Tallinna Ringkonnakohtus, Vabariigi Valimiskomisjonis, Justiitsministeeriumis ning mitmetes rahvusvahelistes organisatsioonides võimaldab tal oluliselt panustada nii Riigikohtu halduskolleegiumi kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi töösse ning Eesti haldus- ja riigiõiguse edasiarendamisse.

Riigikohtu esimees teeb ettepaneku nimetada Oliver Kask Riigikohtu liikmeks alates 12. septembrist 2024. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 29.aprillil algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) eelnõu (421 SE).

Seaduse muutmisega jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist. Eelnõu kohaselt kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduses päeva- ja nädalahoiuteenuse regulatsioon ning sellega seoses täiendatakse ka käibemaksuseadust, rahvatervise seadust ja riigilõivuseadust, samuti muudetakse rahvastikuregistri seadust.

Eelnõu kohaselt luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes toetusvajaduselt on sarnased äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringset erihooldusteenust kasutavate inimestega, kuid kellel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus ja kes vajavad kas päevasel ajal või ka ajutiselt ööpäevaringset teenust. Seni on sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mille eest on riigi poolt teenuseosutajale tasutud kõrgemas määras. Teenuse reguleerimisega seaduses luuakse selgus teenuse osutamisel nii teenusesaaja kui ka teenuseosutaja jaoks. Teenust saavatele isikutele tagatakse teenusele nõuete ja tingimuste kehtestamisega ühetaolise ja kvaliteetse teenuse osutamine.

Teenusele juurdepääsu tagamise huvides täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise puhul on kohustus tagada teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmine sellel kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV), kus inimene rahvastikuregistri kohaselt elab.

Elukoha registreerimisel luuakse erisus neile inimestele, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha KOV või kellel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 29.aprillil algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu  (422 SE).

Eelnõu eesmärk on vähendada finantssektoris äritegevuse ja oluliste teenuste katkemise riski ning ohtu ettevõtte ja klientide teabe- ja finantsvarale, mida võivad põhjustada nii küberründed, tehnilised rikked kui ka muud operatiivsed vead. Samas peaks rünnete ja häirete esinemisel olema ettevõttel tegevusplaan, tagamaks, et teenuste osutamist on võimalik kiiresti jätkata. Selliste riskide maandamine tagab parema andmete kaitse, klientide usalduse ja äritegevuse järjepidevuse. Eelnõuga tagatakse kooskõla riigisisese finantssektori tegevust reguleeriva õiguse ja finantsasutustele kohalduvate Euroopa Liidu digitaalse tegevuskerksuse nõuete vahel.

2022. aasta lõpus lepiti Euroopa Liidus kokku, et finantssektori digitaalse tegevuskerksuse nõudeid on vaja ühtlustada ja tõhustada. Selleks võeti vastu määrus, mida teatakse DORA (Digital Operational Resilience Act) nime all. Määruse rakendamiseks muudetakse mitmeid finantssektori ELi õigusakte. Selleks võeti koos DORA määrusega vastu ka nö DORA direktiiv. Eelnõuga tagatakse direktiivi ülevõtmine ja finantssektoris digitaalse tegevuskerksuse nõuete riigisisene rakendamine.

Määrusest tulenevalt peavad finantsettevõtted kehtestama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide juhtimisraamistiku, mille raames tuleks näiteks välja töötada infoturbe poliitika, et määrata kindlaks reeglid andmete, teabevara ja info- ja võrgusüsteemide kaitseks. Lisaks peavad ettevõtetel olema mehhanismid, et koheselt avastada nii küberründeid kui ka tehnoloogia jõudluse ja riketega seotud probleeme ning tõrkeid. Kui ettevõte tuvastab intsidendi, siis tuleks sellele koheselt reageerida, haavatavad kohad võimalikult kiiresti kindlaks teha ning käivitada piiramismeetmed, et kahju ei suureneks. Samuti on juhtimisraamistikku osaks õppimine ja arenemine, alustades kogu personali küberhügieenist ja lõpetades ettevõtte võimekusega õppida vigadest ja toimunud intsidentidest.

Lisaks peavad finantsettevõtted hakkama teavitama nii Finantsinspektsiooni kui ka Riigi Infosüsteemi Ametit tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest. Teavitama peavad nad ka kliente, kui intsident mõjutab nende finantshuve. Finantsettevõtted peavad oma digitaalset tegevuskerksust pidevalt testima, et hinnata valmisolekut intsidentide käsitlemiseks, tuvastades nõrgad kohad ja puudused ning rakendades vajadusel parendusmeetmeid. Suuremad ja süsteemselt olulisemad finantsettevõtted peavad iga kolme aasta tagant läbi viima ka ohuteabel põhineva läbistustestimise. Tegemist on nö eetilise häkkimisega.

Eelnõu mõjutab teatud eranditega kogu finantssektorit ehk panku, kindlustusandjaid, makseasutusi, investeerimisühinguid jne. Samas on ELi määruses arvestatud ka proportsionaalsuse põhimõtetega ja osadele ettevõtetele kohaldub nö leebem regulatsioon. Lisaks on määruses jooksvalt ette nähtud erandid mikroettevõtetele, kus töötab vähem, kui 10 inimest ning kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Lisaks tõstetakse eelnõuga kindlustusvahendajate kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kindlustussummade piirmäärasid. Muudatuse aluseks on Euroopa Liidu määrus, millega muudetakse kindlustusregulatsioonis sätestatud piirmäärasid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Alar Lanemani lahkumise riigikaitsekomisjoni liikme kohalt ja asumise maaelukomisjoni liikme kohale.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]