Menetlusse võeti eelnõu maksualase teabevahetuse kohta
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu ja kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 19. jaanuaril algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (795 SE).
Eelnõuga nähakse ette krüptovarateenuse pakkujate maksualane aruandekohustus. Aruandekohustuse formaat põhineb OECD riikide poolt kokku lepitud krüptovara teabe vahetamise standardil. Seadusemuudatus aitab ülemaailmses koostöös võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu.
Seaduse jõustumisel muutub krüptovara maksustamine läbipaistvaks. Krüptovarateenuse osutajatele kehtestatakse aruandluskohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Info tuleb maksuhaldurile esitada koondandmetena. Muuhulgas võimaldab see teabe automaatset vahetust maksuhaldurite vahel. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reegleid eelnõu ei muuda.
Olulise muudatusena kaotatakse senine nn laiendatud aruandlus ning edaspidi edastavad Eesti finantsasutused maksu- ja tolliametile vaid nende mitteresidentide kontode andmed, mis kuuluvad rahvusvahelise automaatse teabevahetuse alla. See vähendab olukordi, kus finantsasutused peavad igaks juhuks koguma ja esitama laiemalt andmeid ka siis, kui konkreetse riigiga tegelikku automaatset teabevahetust ei toimu.
Eelnõuga lisatakse aruandlusesse ka piiriülese mõjuga maksuhalduri eelotsused, sh need, mis puudutavad füüsilise isiku maksukohustust. Lisaks täpsustatakse andmete säilitamise korda, näiteks nähakse ette, et automaatse teabevahetuse andmeid säilitatakse kuni 7 aastat. Muudetakse maksukohustuslaste registri regulatsiooni, et see oleks paremini kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 19. jaanuaril algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (796 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis asendab varasema samasisulise direktiivi ja kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga.
Direktiiv ajakohastab reeglid vastavalt olukorrale, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset kaugmüügi ehk sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja kasutajale arusaadavalt ka väiksel ekraanil. Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda online asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.
Olulise uuendusena kehtestatakse veebilepingute puhul taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. See peab andma tarbijale võimaluse loobuda 14-päeva jooksul ostust sama lihtsalt kui internetipoest paari klikiga asja soetamine. Praegu on e-poes ostmine tehtud ülilihtsakssaks, aga taganemine on sageli keeruline ja peidetud blankettide või juhiste taha. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 19. jaanuaril algatatud Ukraina kahjunõuete rahvusvahelise komisjoni asutamise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (797 SE).
Eesti allkirjastas konventsiooni detsembris 2025 Haagis koos 33 teise riigi ja Euroopa Liiduga. Ratifitseerimine on järgmine samm panna Venemaa vastutama agressiooniga tekitatud laastavate kahjude eest Ukraina riigile, elanikele, ettevõtetele ja keskkonnale.
Loodava rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni ülesanne on hinnata Venemaa agressiooniga põhjustatud kahjusid Ukrainas ja määrata kindlaks hüvitissummad, mis kuuluvad väljamaksmisele. Komisjon tegeleb registreeritud kahjunõuete sisulise kontrolli ja õiguspärasuse hindamisega. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 25 allakirjutanut.
Komisjoni loomine on osa kolmeosalisest terviklikust rahvusvahelisest hüvitusmehhanismist. Esimene sammas on kahjude register, mis loodi 2023. aasta mais Euroopa Nõukogu raamistikus ja mis kogub ning registreerib kahjunõudeid koos tõenditega. Praeguseks on registrisse kantud üle 80 000 kahjunõuet 13 kategoorias. Teine sammas on nüüd loodav kahjunõuete komisjon, mis kontrollib registreeritud nõuete õiguspärasust ja määrab hüvitatavaid summasid. Kolmas samm on kompensatsioonifond, mis tuleb tulevikus luua ja mis hüvitab Ukrainale komisjoni kinnitatud nõuded.
Protsess tugineb ÜRO Peaassamblee 2022. aasta resolutsioonile, mis kinnitab Venemaa kohustust hüvitada rahvusvahelise õiguse rikkumisega tekitatud kahju. Eesti on olnud mehhanismi üks eestvedajaid ja osalenud aktiivselt konventsiooni väljatöötamises. Konventsioon on avatud liitumiseks kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele riikidele, kes toetasid ÜRO Peaassamblee vastavat resolutsiooni. Venemaa saab komisjoniga ühineda vaid juhul, kui ta tunnistab oma vastutust agressiooni eest ja nõustub kahjud hüvitama. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Valitsuse 19. jaanuaril algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (798 SE).
Seadust muudetakse, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge. Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Uue korra järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25 meetri pikkuseid ja 60 tonni raskeid autoronge.
Muudatuse mõte on vedada ühe sõiduga rohkem kaupa. Kaks 25,25 meetri pikkust autorongi veaks sama koguse kaupa, mille vedamiseks oleks muidu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.
Pikemad autorongid oleksid lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus möödasõiduks on hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna–Tartu–Luhamaa, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla põhimaanteed. Kasutuselevõtt on kavandatud järk-järgult, et liiklejad saaksid uue lahendusega harjuda.
Eriloa tingimustes nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded, mis puudutavad sõiduki tähistamist, võimsust, rehve ja keskkonnanorme. Loa andjal on võimalus kehtestada ka ajapiiranguid. Kui Riigikogu eelnõu seadusena vastu võtab, saaksid pikemad ja raskemad autorongid teedel sõita alates 1. aprillist. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Keskkonnakomisjoni 19. jaanuaril algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (799 SE).
Muudatuste eesmärk on anda jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust, parandada konkurentsi ja teenuse kvaliteeti.
Eelnõuga muudetakse jäätmeseaduse sätet, mis on seotud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise lepingutega ehk antakse jäätmekäitluses erasektorile rohkem võimalusi. Muudatused kohalduvad kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Eelnõu kohaselt jõustub kohalikele omavalitsustele kohustus korraldada ka jäätmekäitlus hangete kaudu 1. jaanuaril 2031, et kohaliku omavalitsuse üksusele jääks uue nõudega arvestamiseks piisavalt aega oma tegevuse ümber korraldamiseks. Enamus omavalitsusi korraldab juba täna hankeid, umbes kümnes omavalitsuses kasutatakse tulevikus eelnõu vastuvõtmisel keelatavat sisetehingut.
Muudatused parandavad konkurentsitingimusi ja toetavad ringlussevõtuga seotud tööstuse arengut, et paremini suunata olmejäätmed ringmajandusse.
Juhul kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks, ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist.
Eelnõu on seotud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (657 SE), mille peamine eesmärk on suurendada olmejäätmetes sisalduva teisese toorme kasutuselevõttu. Muudatustega luuakse eeldused Euroopa Liidus kehtestatud taaskasutuse sihttasemete õigeaegseks saavutamiseks. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali 19. jaanuaril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (800 SE).
Eelnõu eesmärgiks on tagada, et ametnikud oma tegevusega ei saaks riigile ja rahvale kahju tekitada. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 19 jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja Eesti demograafilise olukorra parandamise meetmed” eelnõu (801 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek muuta senist poliitilist kurssi ning töötada välja terviklik, pikaajaline ja peresõbralik demograafiapoliitika, mille eesmärk on sündimuse suurendamine, perede kindlustunde taastamine ning Eesti riigi kestliku tuleviku tagamine. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Menetlusse võeti Mirjam Kruusi algatatud kollektiivne pöördumine „Keelustame toidupoodidele kõlbliku toidu äraviskamise“ ja edastati see menetlemiseks maaelukomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
