Menetlusse võeti eelnõu kohtute seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.
Valitsuse 21. aprillil algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtute haldamise tõhustamine) eelnõu (632 SE).
Eelnõuga reformitakse esimese ja teise astme kohtute halduskorraldust selgemaks, tõhusamaks ja et see oleks autonoomne. Praegu on kohtuhaldus killustatud – sellega tegelevad mitmed osapooled, nagu justiits- ja digiministeerium, kohtute haldamise nõukoda, kohtute esimehed, kohtudirektorid ning teatud osas ka Riigikohus. Selline hajutatud vastutus killustab süsteemi ja muudab selle raskesti juhitavaks.
Uue seaduse järgi antakse suurem osa kohtuhaldusülesannetest justiitsministeeriumilt üle kohtutele endile.
Senise kohtute haldamise nõukoja asemele luuakse uus struktuur – kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN). Kui senine organ oli pigem nõuandev ja kooskõlastav, siis KHAN hakkab olema kohtuhalduse kõrgeim otsustuskogu. See nõukogu suunab kohtute arendamist ja korraldab strateegilisel tasandil haldusotsuseid. Sellega kasvab oluliselt kohtunike otsustusõigus mitte ainult tugiteenuste, vaid ka kohtute arengusuuna üle.
Lisaks moodustatakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele igapäevaseid tugiteenuseid, nagu tõlkimine, arhiveerimine ning finants- ja varahaldus. KHT võtab üle senised ministeeriumi kohtuhaldusülesanded ning kohtudirektorite ülesanded. KHT-d juhib viieks aastaks ametisse määratud direktor, kelle tegevust kontrollib kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Valitsuse 21. aprillil algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu (633 SE).
Eelnõuga parandatakse tuletis- ja repotehingute regulatsiooni ja viiakse see kooskõlla rahvusvaheliste standartidega.
Tuletistehingud on väärtpaberitega seotud tehingud nagu näiteks optsioonid ja futuurid, millega juhitakse intressimääradest, tooraine- või energiahindadest tulenevaid riske. Repotehing on leping, millega ettevõtja saab lühiajalist likviidsust. Repotehing kujutab sisuliselt laenu aktsiate või muude väärtpaberite tagatisel. Mastaapide mõttes on tuletistehingute turu maht globaalselt kordades suurem kui näiteks maailma võlakirja ja aktsiaturg kokku. Eestis on tuletis- ja repotehingute arv ja turumaht väga väike. Kehtiv regulatsioon on puudulik ega vasta rahvusvahelisele praktikale.
Eesti regulatsiooni puudulikkuse pärast võib välisriikide finantsasutuste jaoks tähendada tuletis- ja repotehingute sõlmimine Eesti pankade ja teiste Eesti suurettevõtjatega suuremaid riske. See muudab taoliste tehingute tegemise hinna meie jaoks kallimaks. Eelnõuga täpsustatakse ja ühtlustatakse tuletis- ja repotehingutega seonduvat tasaarvestuse režiimi ja kvalifitseeruvaid osapooli (s.t. kes võivad selliseid lepinguid teha). Samuti laiendatakse nende isikute ringi, kes saavad kasutada sellist eriliigilist tagatist nagu finantstagatis.
Lisaks muudetakse maksejõuetusrežiimi, et tagada tuletis- ja repotehingute tehingute selgem jõustatavus pankroti- ja muudes sarnastes olukordades. Regulatsioon näeb ette, et maksejõuetuse olukorras ei saa pankrotihaldur sekkuda selliste tehingute läbiviimisesse.
Regulatsiooni parandamisel saavad Eesti pangad, finantsasutused ja suurettevõtted paremini ligi rahvusvahelistele tuletis- ja repoturgudele. See omakorda aitab tõsta nii Eesti ettevõtete kui ka kogu ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Eelnõu teine eesmärk on muuta finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, mis sätestab eelkõige pankade suhtes rakendatavaid kriisiennetus- ja lahendusmeetmeid ja reguleerib, millised pangad finantskriisi olukorras saneeritakse ja millised likvideeritakse. Muudatustega täpsustaksegi vastavaid likvideerimise tingimusi. See võib mõne panga jaoks tähendada, et ei pea koostama üpris koormavat kriisplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid.
Kolmandaks, tulenevalt Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni poolt avaldatud ettepanekutest, muudetakse eelnõuga eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamise korda paindlikumaks. Muudatuste tulemusena saavad pangad õiguse kasutada senisest rohkem statistilisi mudeleid tagatisvara hindamisel, mis välistab vajaduse tellida kinnisvarabüroolt kinnisvaraakt ning aitab tarbijal hoida sõltuvalt kinnisvara liigist kokku kuni 500 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 21. aprillil algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE).
Seadust muudetakse, et lubada makse- ja e-raha asutused ligi välkmakseteenust võimaldavatele arveldussüsteemidele. Välkmakse tähendab makset, kus raha liigub maksja kontolt saaja kontole mõne sekundi jooksul ning see toimib 24/7.
Praegu pakuvad sellist teenust ainult pangad, kuna ainult neil on juurdepääs vajalikele arvelduskontodele Eesti Pangas. Muud makseasutused ja e-raha asutused on sellest võimalusest seni kõrvale jäänud, mistõttu neil pole olnud võimalik samaväärseid teenuseid pakkuda.
Regulatsiooni muutus suurendab konkurentsi makseteenuste turul. See võib tuua kaasa uusi ja innovaatilisi makselahendusi ning muudab maksete tegemise kiiremaks ja mugavamaks nii kodu- kui ka välismaal.
Eelnõuga võetakse üle makseteenuste direktiivi ja arvelduse lõplikkuse direktiivi muudatused ning tagatakse nende direktiivide nõuetekohane riigisisene rakendamine.
Märtsi seisuga tegutses Eestis 12 makseasutust ja 3 e-raha asutust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja 5 Riigikogu liikme 21. aprillil algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (635 SE).
Eelnõu on vajalik, et luua järk-järgult elanikele ohuolukorras varjumise võimalus, reguleerida viivitamatu ohuteate edastamist, sh sireeniseadmete kasutamist ning suurendada elanikkonna kriisideks valmisolekut läbi elanikkonnakaitse koolituse kohustuslikuks muutmise avaliku sektori ametnikele ja töötajatele ning elutähtsateenuse osutaja töötajatele. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja 5 Riigikogu liikme pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (636 SE).
Eelnõuga muudetakse pühade ja tähtpäevade seadust, andes iganädalasele puhkepäevale sattuva rahvuspüha või riigipüha eest lisapuhkepäeva järgmisel tööpäeval. Lisapuhkepäeva ei anta riigipüha eest, mis on alati pühapäeval. Need on ülestõusmispühade 1. püha ja nelipühade 1. püha, mida ei kompenseerita vaba päevaga järgneval tööpäeval. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 21. aprillil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (637 SE).
Muudatusega täiendatakse pühade ja tähtpäevade seaduse paragrahvi 2 uue punktiga 31, mille kohaselt kuuluks ülestõusmispühade teine püha riigipühade hulka. Kui eelnõu vastu võetakse, kasvaks riigipühade arv Eestis kaheteistkümneni. Kuna püha järgneb esimesele ülestõusmispühale, langeb see alati esmaspäevale. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 21. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused” eelnõu (638 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja õpilaste töötamisele maksusoodustused. Selleks tehakse ettepanek mitte maksustada kuni 19-aastaste noorte töötasu sotsiaalmaksuga ravikindlustuse 13% ulatuses. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
