Menetlusse võeti eelnõu riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu ja üks kollektiivne pöördumine.
Valitsuse 16. veebruaril algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE).
Eelnõuga muudetakse kultuuri- ja spordipreemiate süsteem paindlikumaks. Edaspidi nähakse seaduses ette preemiate piirarv, mitte konkreetne number. Preemiate suurus hakkab sõltuma riigieelarve võimalustest.
Uuest aastast hakkab preemiate arvu ja rahalise mahu üle otsustama spordipreemiate puhul valitsus ning kultuuripreemiate puhul kultuuriminister. Nii valitsus kui ka kultuuriminister teevad laureaatide otsused vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide andmed tuleb ministeeriumi kodulehel avalikustada hiljemalt 1. veebruaril.
Kultuuriminister saab ka kultuuripreemiate komisjoni moodustamise pädevuse. Seni kinnitas komisjoni liikmed valitsus. See lihtsustab menetlust ja vähendab halduskoormust.
Eelnõuga kaotatakse senised riiklikud kultuuri- ja spordistipendiumid. Vabanevad vahendid suunatakse teistesse toetustesse, et kasutada raha sihipärasemalt.
Viimaste aastate praktika näitab, et huvi kultuuristipendiumite vastu on olnud väike ning osa stipendiume on jäänud välja andmata. Spordistipendiumide kaotamisel jõuab riigi tugi sportlasteni teiste toetuste kaudu. Edaspidi ei pea enam taotlema spordistipendiumi, vaid üksnes sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.
Muudatustega väheneb halduskoormus nii stipendiumide taotlejate kui ka kultuuriministeeriumi jaoks. Kaob vajadus eraldi stipendiumivoorude korraldamiseks ja taotluste menetlemiseks.
Möödunud aastal määrati 156 spordistipendiumi kogusummas 140 400 eurot. Kultuuristipendiumi sai 20 inimest kogusummas 46 000 eurot.
Stipendiumideks ette nähtud vahendid suunatakse teistesse toetustesse, et muuta rahakasutus paindlikumaks.
Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma 1. aprillil 2026. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikaitsekomisjoni 16. veebruaril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE).
Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust, millega seatakse kutsealustele B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ning nähakse ette kutsealustele ajateenistuse eelne eesti keele tasemeeksamil osalemise kohustus. Kui kutsealune ei soorita B1-taseme eesti keele eksamit, siis peab isik läbima keelekursused ühe aasta jooksul. Tasemeeksamile mitteilmumisel või keelekursustel mõjuva põhjuseta mitteosalemisel nähakse Kaitseressursside Ametile ette õigus rakendada kaitseväeteenistuse seaduse kohaseid haldussunnimeetmeid. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed huvihariduse kättesaadavuse parandamiseks” eelnõu (826 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja meetmed laste huvihariduse kättesaadavuse parandamiseks, mis võimaldaksid paremat ligipääsu huviharidusele.
Seletuskirjas märgitakse, et Eesti inimarengu aruanne 2026 „Haridus ühiskonna peeglis“ toob ühe fookusena välja huvihariduse kättesaadavuse probleemid. Huviharidust ei võeta Eestis veel piisavalt olulise osana haridussüsteemist, kuigi huviharidust ei tohiks kuidagi võtta lihtsalt vaba aja veetmise viisina, vaid kogu ühiskonda turvalisemaks ja paremaks tegeva ennetusmeetmena. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse Remi Punaki algatatud kollektiivse pöördumise „Eesti kohustus ennetada genotsiidi Gazas“ ja edastas selle menetlemiseks väliskomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
