Menetlusse võeti eelnõu keskkonnajärelevalve seaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 12 eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.
Valitsuse 29. veebruaril algatatud keskkonnajärelevalve seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti vahetu sunni kohaldamise õiguse laiendamine) eelnõu (811 SE).
Seadust muudetakse, et anda keskkonnaametile õigus kasutada riikliku järelevalve tegemisel eriolukordades lisaks füüsilisele jõule ka gaasirelva, külmrelva ja käeraudu. Seoses volituste laiendamisega nähakse keskkonnainspektoritele ette täiendav väljaõpe, mis koosneb nii baas- kui jätkukoolitustest.
Praegu on keskkonnaametil salaküttimise ja kalastamise järelevalves õigus kasutada eriolukorras tulirelva. Eelnõu ei laienda tulirelva kasutamise õigust, see jääb ka edaspidi üksnes jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel tehtava riikliku järelevalve juurde. Eelnõuga lahendatakse probleemi, kus igapäevases töös inspektoril abivahendeid ei ole. Erikoolituse läbides saavad nad õiguse kasutada nii gaasi kui külmrelva.
Keskkonnaametis töötab 132 keskkonnainspektorit. Muudatuse eesmärk on tagada nende turvalisus ja anda neile piisavad vahendid keskkonnale tõsist kahju tekitavatele rikkumistele reageerimiseks. Näiteks olukordades, kui tuleb katkestada ohtlike jäätmete põletamine, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmine. Inspektoritel peab olema võimalus viivitamatult reageerida, rikkumine lõpetada ja rikkuja kinni pidada. Gaasi- või külmrelva saab kasutada äärmise meetmena, kui muud abinõud ei anna tulemust. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Valitsuse 29. veebruaril algatatud energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (812 SE).
Seaduse muutmisega rakendatakse ELi alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlev määrus. Eesmärk on parandada ülevaadet ja ligipääsu elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristule ning muuta roheenergial põhinev liikumine lihtsamaks ja kindlamaks kogu Euroopa Liidus.
Seaduse muutmine võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ja toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.
Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Mõju avaldub eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.
Pädevaks asutuseks määratakse Transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.
Tasakaalustamaks mõningast halduskoormuse suurenemist muudetakse autoveoseadust, edendades e-asjaajamist, näiteks muutub autoettevõtjatele tunnuskoodide taotlemine täielikult digitaalseks. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 29. veebruaril algatatud geograafilise tähise kaitse seaduse, kaubamärgiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (813 SE).
Seadust tuleb muuta, et rakendada ELi vastavat määrust, millega on loodud üle-euroopaline geograafiliste tähiste kaitse süsteem käsitöönduslikele ja tööstustoodetele. Määrusega laiendatakse seni toidu- ja joogitoodetele kehtinud päritolukaitse loogikat ka muudele toodetele, võimaldades kaitsta piirkonnaga seotud nime, kvaliteeti ja traditsioonilist oskusteavet kogu Euroopa Liidus.
Geograafiline tähis viitab kindlast geograafilisest piirkonnast pärit tootele, mille omadused või maine on seotud nende päritoluga. Kaitstud tähist võivad kasutada kõik tootjad, kes tegutsevad määratletud piirkonnas ja vastavad kehtestatud nõuetele. Teistel tootjatel ei ole õigust tähist kasutada.
Uus kord annab tootjatele võimaluse kaitsta käsitöönduslikke ja tööstustooteid ning nendega seotud traditsioonilist oskusteavet ühe taotlusega kogu Euroopa Liidus. See aitab tõsta toodete väärtust, hõlbustab nende turustamist välisturgudel ja hoiab ära nimetuste väärkasutuse. Tarbijatele loob geograafiline tähis selge ja usaldusväärse märgi toote päritolu ja kvaliteedi kohta, mis hõlbustab teadlike valikute tegemist.
Euroopa tasandil hõlmab süsteem selliseid tuntud näiteid nagu Murano klaas, Donegali tviid, Limoges’i portselan, Solingeni söögiriistad ja Bolesławieci keraamika. Eestis loob eelnõu võimaluse kaitsta muu hulgas Muhu tikandit, Haapsalu ravimuda, Setu pitsi, Saaremaa sepatööd. Muudatused aitavad säilitada ja edendada piirkondlikke oskusi, toetada kohalikke meistreid ning luua ja hoida töökohti Euroopa eri piirkondades. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 9. veebruaril algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (814 SE).
Eelnõuga antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) täiendavad õiguslikud võimalused teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Seda näiteks olukorras, kui teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.
Muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni ja sätestatakse testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse televisiooni- või raadioteenuse edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või hinnata programmi sobivust konkreetse levipiirkonna elanikele. Samuti sätestatakse, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.
Eelnõuga sätestatakse kohustus raadioloa taotlejal esitada autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta. Samuti täpsustatakse MeeTS-is, et kinnituses toodud infot hinnatakse parima pakkumise väljaselgitamisel.
Eelnõuga muudetakse raadio- ja televisioonilubade liike. Raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade liike (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba). Samuti täpsustatakse, et raadioloa kohustus kehtib raadioteenuse osutamisel üksnes Eesti Raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud raadiosagedustel.
Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste seadmise võimalusest nii televisiooni- kui raadiolubadele ning kaasajastatakse nõudeid programmile. Rakendussättes täpsustatakse, et muutuvad kehtetuks ka enne seadusmuudatuse jõustumist välja antud tegevuslubades olevad kõrvaltingimused. Samas tuuakse seni kõrvaltingimustena kehtestatud nõuded Eesti autorite või Eesti esitajate poolt esitatud teoste esitamise miinimumnõuete osas seaduse tasandile. Kuivõrd nõuete vähendamise võrra lüheneb ka taotluste menetlemise aeg, lühendatakse loa väljaandmise tähtaegasid.
Lisaks eeltoodule sätestatakse eelnõus Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid. Eesmärk on rakendada Euroopa meediavabaduse määruse norme ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 9. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja elektrihinna kriisi leevendamise pakett” eelnõu (815 OE).
Eelnõuga tehakse ettepanek töötada välja elektrihinna kriisi leevendamise pakett, mille eesmärk on leevendada erakordselt kõrgete elektrihindade mõju Eesti elanike ja ettevõtjate toimetulekule, tagada energiajulgeolek ning säilitada majanduslik stabiilsus. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Isamaa fraktsiooni 9. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kehtestada seoses hüppelise elektrihinna tõusuga tähtajaline energiašoki tagasimakse tarbijatele” eelnõu (816 OE).
Seletuskirjas märgitakse, et arvesse võttes 2026. aasta jaanuari elektrienergia hüppelist hinnatõusu, mis tulenes muuhulgas oluliselt suurenenud tarbimisest, elektrituru korraldamatusest ja regulatiivsest mõjudest, tehakse eelnõuga valitsusele ettepanek kehtestada tarbijatele teatud hinnataseme ületanud elektrienergia tarbimise eest tähtajaline tagasimakse elektrienergia müüjate kaudu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni 9. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed jääteede trasside püsivaks finantseerimiseks” eelnõu (817 OE).
Eelnõu eesmärgiks on suunata valitsust looma püsiv rahastus jääteede rajamiseks ja hooldamiseks ning kehtestada valmisoleku rahastamismudel, mis võimaldab jääteid edaspidi avada kiiresti ja ohutult. Selle eesmärgi täitmiseks on oluline, et jääteede valmisoleku ja avamise kulud oleksid eraldi eelarvereana sätestatud riigieelarves viisil, mis ei vähenda riigiteede tavapärast tee- ja korrashoiu rahastust. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja Züleyxa Izmailova 9. veebruaril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE).
Eelnõu näeb ette langetada soojusenergia käibemaksumäär 24 protsendilt 9 protsendile. Eelnõu eesmärk on käibemaksu langetamise kaudu vähendada soojusenergia kulude mõju leibkonna eelarvele, et toetada väiksema sissetulekuga inimesi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimägi ja Züleyxa Izmailova 10. veebruaril algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (819 SE).
Eelnõu eesmärk on tugevdada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamist Rahvusringhäälingu kõrgeimas juhtorganis ning vältida praegu ja tulevikus olukordi, kus nõukogu koosneks ainult ühest soost isikutest. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 10. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja peredele suunatud maksusoodustuste pakett” eelnõu (820 OE).
Eelnõu näeb ette anda valitsusele ülesanne töötada välja terviklik ja peresõbralik maksusoodustuste pakett, mis parandab perede, eeskätt lastega perede, majanduslikku toimetulekut, suurendab kindlustunnet ning toetab pikaajalisi ühiskondlikke eesmärke, sealhulgas Eesti demograafilise olukorra parandamist, sündimust, töö- ja pereelu ühitamist ning eluaseme kättesaadavust. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Leo Kunnase ja Varro Vooglaiu 10. veebruaril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (821 SE).
Eelnõu kohaselt tehakse Vabariigi Valitsuse seadusesse ja Vabariigi Presidendi töökorra seadusesse muudatused, millega seatakse peaministrile ja Vabariigi Presidendile pärast nende volituste lõppemist kaheaastane rahvusvahelises institutsioonis või organisatsioonis või välisriigis töötamise ja tegutsemise piirang. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Riigikogu liikmete Jaak Valge ja Irja Lutsari 10. veebruaril algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (822 SE).
Eelnõuga nähakse ette teadusnõuniku ametikoht iga ministri alluvuses ja Riigikantseleis. Seletuskirjas märgitakse, et enamikus ministeeriumides ja Riigikantseleis on teadusnõunikud juba tööle võetud, millest nähtuvalt saab kinnitada, et tegu on Eesti edulooga. Siiski ei ole neid ametikohti seni seadusega ette nähtud ega reguleeritud. Eelnõu eesmärk on tagada seadusega nende ametikohtade järjepidevus, teadusnõuniku pädevus teadus või arendustöös ning ühtlustada sellekohased nõuded, samuti tagada, et teadusnõunikud valib avaliku konkursi teel pädev ja mittepoliitiline sihtasutus (Eesti Teadusagentuur) selleks moodustatud komisjoni kaudu, s.o teaduskogukond, mitte poliitilised jõud. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Menetlusse võeti kaks kollektiivset pöördumist
Menetlusse võeti Terve Eesti Koostöökoda MTÜ algatatud kollektiivne pöördumine „Rail Balticu ehitus tuleb peatada, et säästa Eesti loodust ja vältida uusi maksutõuse“ ja edastati see menetlemiseks majanduskomisjonile.
Menetlusse võeti MTÜ Eesti Roheline Liikumine algatatud kollektiivne pöördumine „Keelustame ühekordsed e-sigaretid Eestis“ ja edastati see menetlemiseks sotsiaalkomisjonile.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
