Infotunnis arutati kohtumäärusega kinnisesse erihoolekandeasutusse suunatud inimestele mõeldud teenuse kättesaadavust
Riigikogu tänases infotunnis tõstatus küsimus kohtumäärusega kinnisesse erihoolekandeasutusse suunatud inimestele mõeldud teenuse kättesaadavusest ning sellega seotud probleemidest lähedastele ja kohalikele omavalitsustele.
Riigikogu liige Helmen Kütt tõi oma küsimuses justiits- ja digiminister Liisa Pakostale esile, et kuigi minister on oma varasemates sõnavõttudes rõhutanud kohtuotsuste täitmise kohustust, ootavad mitmed inimesed, kellele on kohtumäärusega määratud koht kinnises erihoolekandeasutuses, endiselt järjekorras. Kütt märkis: „Tegelikult on hädas ja mures nii omavalitsused kui ka nende lähedased, sest tegemist on inimestega, kes võivad olla ohtlikud nii endale kui ka teistele.”
Kütt soovis teada, kas justiits- ja digiminister soovitab omavalitsustel pöörduda kohtusse Eesti riigi vastu või kui teenust pakutakse enda kuludega, siis esitada arve Sotsiaalministeeriumile.
Minister Pakosta rõhutas oma vastuses, et Eesti on õigusriik ning kohtuotsuseid tuleb täita, ent Eesti Vabariigi toimimise eesmärk on see, et inimesed saavad neile ette nähtud teenused kätte võimalikult kiiresti ja võimalikult efektiivselt. Ta selgitas, et kui tekib probleem kohtumääruste täitmisega, on inimestel ja omavalitsustel võimalik kasutada kahte peamist õiguskaitsevahendit: „Kõigepealt on võimalik pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtusse, ja seda juhul, kui haldusorgan on jätnud midagi tegemata või keeldunud tegutsemast, kuigi ta oleks pidanud seda tegema.” Lisaks tõi ta välja, et riigivastutuse seaduse alusel on juhul, kui haldusorgan on oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud isikule kahju, võimalik see kahju sisse nõuda.
Helmen Kütt tõi aga seepeale esile järgmise süsteemis oleva probleemi: „Tihtipeale sellesse asutusse aastaks määratud inimene peaks edasi liikuma, kui tema olukord paraneb, peaks liikuma ebastabiilsesse teenusesse, sellisesse, kus oleks võimalus kohtumääruse järgselt temaga veel töötada, enne kui ta asub jälle tagasi ühiskonda. Aga ka sinna on väga pikad järjekorrad ja praktiliselt see liikumine ei toimu. Selliseid kohti on ainult Viljandis ja Võrus.” Kütt uuris ministrilt, kas on lootust, et olukord järgmisel aastal paraneb ning valitsus on valmis leidma täiendavaid rahalisi vahendeid valdkonda.
Minister Pakosta tunnistas, et tal puudub detailne ülevaade sotsiaalministri eelarve jagunemisest, kuid kinnitas, et teema on valitsuse tasandil arutlusel. Pakosta sõnul toimus 2025. aasta alguses kõnealusel teemal nõupidamine, kus osalesid Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning riigi peaprokurör.
„Justiits- ja Digiministeerium esitas oma seisukoha, kinnitades üle, et kohtulahendid tuleb igal juhul täita,” sõnas Pakosta. Minister rõhutas, et ohtlikke inimesi ei tohi jätta ilma vajaliku hoole ja järelevalveta lihtsalt seetõttu, et puudub piisav arv standarditele vastavaid teenuskohti – vajadusel tuleks tagada järelevalve ka siis, kui kõik tingimused pole ideaalsed. „Õigusriigi toimimise vaates on ikkagi selle järelevalve olemasolu tagamine kõige olulisem prioriteet,” võttis justiits- ja digiminister teema kokku.
Pakosta vastas tänases infotunnis ka sideteenuste maksumust puudutavale küsimusele, mille esitas Vadim Belobrovtsev; kohtureformi puudutavale küsimusele, mille esitas Riina Solman ning poliitilist reklaami puudutavale küsimusele, mille esitas Aleksandr Tšaplõgin.
Infotunnis osalesid lisaks justiits- ja digiministrile ka peaministri ülesannetes olev haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning rahandusminister Jürgen Ligi.
Kallas vastas Aleksandr Tšaplõgini küsimusele, mis puudutas LGBT propagandat; Aivar Koka küsimusele 2026. aasta riigieelarvesse käibemaksust laekuvate tulude struktuuri (sh elektri- ja soojamüügist laekuva käibemaksu rahalise suuruse) kohta, Riina Sikkuti küsimusele huvihariduse kohta, Jaanus Karilaidi küsimusele segaduse kohta riigijuhtimises ning Peeter Ernitsa küsimustele Palamusel asuva aabitsanäituse, peaministri rolli ja noorte tööpuuduse kohta.
Ligi vastas Jaanus Karilaiu küsimusele enesekriitika kohta ja Riina Solmani küsimustele rahvastikupoliitika ja demograafia kohta.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]