Riigikogus läbis tänasel istungil esimese lugemise eelnõu, mille kohaselt viiakse immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse korraldamine Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse, mis teeb juba praegu vere immunohematoloogiliste uuringute üle järelevalvet ja osutab referentlabori teenuseid tervisekaitses.

Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõuga (476 SE) kaotatakse ka referentteenuse osutamise lepingu viieaastase kestuse nõue, et võimaldada paindlikkust ja anda Terviseametile lepingu tähtaja suhtes kaalutlusõigus.

Immunohematoloogiliste uuringute referentlabor osutab teenust, mille käigus määratakse näiteks kindlaks patsiendi raviks sobivad doonorivere preparaadid. Referentlabori eesmärk on tagada Eestis vastavate uuringute kvaliteet.

Kehtiva hankelepingu järgi osutab kuni 2027. aastani immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Seletuskirja kohaselt ei kaasne seaduse muutmisega referentteenuse osutajale, patsientidele ega tervishoiuteenuse osutajatele muudatusi teenuse sisus ega kvaliteedis.

Läbirääkimistel võttis sõna Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Kaks eelnõu langes menetlusest välja

Täiskogu lükkas tagasi Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (444 SE), millega sooviti vabastada pensionärid jahipidamisõiguse tasust. Algataja sõnul andnuks muudatus neile võimaluse osaleda jahimeestena riigiga sõlmitud lepingute täitmisel, kandmata selleks täiendavaid kulutusi.

Keskkonnakomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 51 ja selle vastu hääletas kolm Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas tagasi ka Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (452 SE), millega sooviti muuta karistatavaks ministri poolt Riigikogus valeütluse andmine.

Eelnõu kohaselt saanuks arupärimisele vastamisel, infotunnis või eelnõu menetlemisel teadvalt vale ütluse andmise eest, kui küsija on teda eelnevalt hoiatanud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus, karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud ebaõigete Riigikogu tööks vajalike andmete esitamine, saanuks ettepaneku kohaselt karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamise poolt oli 51, vastu kaks ning üks saadik jäi erapooletuks.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]