Riigikogus räägiti teehoiu rahastamisest
Vastuse sai seitse arupärimist.
Riigikogu liikmete Reili Ranna, Madis Kallase, Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Helmen Küti, Tanel Kiige, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa ja Lauri Läänemetsa esitatud arupärimisele teehoiu rahastuse kohta (nr 938) vastas taristuminister Kuldar Leis.
Arupärijad soovisid teada põhjendust olukorra kohta, kus osa maakondi nagu Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa ei saa kolme kuni nelja aasta jooksul ühtegi uut investeeringut kruusateede mustkatte alla viimiseks.
Leis selgitas, et kruusateede tolmuvabade katete alla viimise puhul lähtutakse transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärgist viia 2030. aastaks tolmuvaba katte alla kõik riigi kruusateed, kus keskmine ööpäevane liiklussagedus on üle 50 auto. „Samas on oluline märkida, et sotsiaal-majanduslikult tasuvaks peetakse kruusateele katte ehitamist alates umbes 200 autost ööpäevas ehk ligikaudu 60 protsenti riigi kruusateedest on nii väikese liiklusega, et seal sõidab keskmiselt alla 50 auto ööpäevas,“ nentis minister.
Ta märkis, et objektide valikul arvestatakse lisaks liiklussagedusele ka teisi tegureid: raske liikluse osakaalu, tolmu mõju teeäärsetele majapidamistele, teede kasutajaid ning bussiliinide olemasolu. „Pingerea koostamisel võetakse arvesse ka kohalike omavalitsuste ettepanekuid,“ ütles Leis. Tema sõnul on järgmise nelja aasta investeeringud kruusateede katete ehitamiseks suunatud eelkõige maakondadesse, kus kruusateid on rohkem ja kus liikluskoormus on suurem.
„Küsimuses nimetatud maakondades on nii kruusateede kogupikkus kui ka liiklussagedus väiksem võrreldes mitme teise maakonnaga. Näiteks ei ole Lääne-Virumaal kruusakattega riigiteid, mistõttu seda meedet seal rakendada ei ole võimalik,“ ütles minister.
Leisi sõnul lähtutakse kruusateede investeeringute planeerimisel põhimõttest, et teehoiuvahendid suunatakse sinna, kus need parandavad kõige enam inimeste liikumisvõimalusi, liiklusohutust ja piirkondade ühendatust. „Objektide valikul arvestatakse tee seisukorda, liiklussagedust, raske liikluse osakaalu ning seda, kui palju inimesi ja ettevõtteid konkreetne tee teenindab. Teehoiukava nimekirjad vaadatakse igal aastal üle, et vajaduse korral teha muudatusi vastavalt teede seisukorra muutumisele, liikluskoormusele ja projektide valmidusele,“ selgitas Leis.
„Ma saan kinnitada, et aastatel 2026–2027 investeeritakse riigiteedesse erinevate teehoiukava meetmete kaudu kõigis Eesti maakondades,“ ütles taristuminister.
Leis vastas veel arupärimistele Rail Balticu aktsiaseltsi ametnike vastutuskindlustuse kohta (nr 902) ja talviste ühenduste kohta saartega (nr 918).
Arupärimisele Tallinna Pärnu mnt 7 ajaloolise kohtumaja võõrandamise kavatsuse kohta (nr 894) vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Arupärimistele Eesti teatrite rahastamise (nr 867), ajakirjanike koolitamise (nr 907) ja Rahvusooper Estonia juurdeehituse kohta (nr 916) vastas kultuuriminister Heidy Purga.
Arupärijate ettepanekul arvati tänase istungi päevakorrast välja arupärimine riikliku ideoloogilise sekkumise kohta ajakirjanduse vabadusse immigratsiooni ja lõimumise teemal (nr 910) ning arupärimine 275 000 euro suuruse lõimumiskampaania riigihanke kohta (nr 922), millele pidi vastama kultuuriminister Heidy Purga.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Tiit Maran ja Madis Kallas.
Istung lõppes kell 21.11.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
