Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu ees andis ametivande Riigikohtu liige Oliver Kask, esimese lugemise läbis lisaeelarve seaduse eelnõu ja peaminister vastas kolmele arupärimisele.

Lisaeelarve seaduse eelnõu läbis esimese lugemise

Valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus.

Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas, et Riigikogu võttis 8. detsembril 2023 vastu 2024. aasta riigieelarve, mille tulude maht oli circa 16,7 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot ning investeeringute ja investeeringutoetuste eelarve oli circa 1,9 miljardit.

„Eelmise aasta suvise majandusprognoosi kohaselt, mille alusel valitsus 2024. aasta eelarve koostas, oli Eesti riigi rahanduse olukord keeruline. Peamised probleemid tulenesid pikaajalisest eelarve puudujäägist ja kulude kiirest kasvust, mis ületasid tulude kasvu. Puudujääki süvendas jõudsalt kasvav intressikulu,“ nentis minister.

Võrklaeva sõnul võeti 2024. aasta riigieelarve vastu nii, et selles oli suurusjärgus 500 miljoni eest eelarvet parandavaid ja jätkusuutlikule rajale suunavaid otsuseid. Sellele eelnesid kokkuhoiuotsused, mida on perioodil 2024–2027 kokku ligi 850 miljonit eurot. See sisaldab nii eelmise aasta ministeeriumide kokkuhoidu kui ka lasterikka pere toetuste riigile jõukohasemaks muutmist.

Võrklaev märkis, et tänavu 3. aprillil avaldatud kevadine majandusprognoos oli eelnevaga võrreldes pessimistlikum. Majanduse taastumine on olnud aeglasem ja seega ka maksulaekumised väiksemad. „Kui riigile laekub vähem tulusid, tuleb täiendavalt pingutada ka kulude koomale tõmbamisel. Selleks otsustas valitsus teha 2024. aasta negatiivse lisaeelarve,“ ütles minister.

Riigieelarve puudujäägi vähendamine on eeltöö järgmise aasta riigieelarve tegemiseks, kus 80% ulatuses tuleb tagada, et kokkuhoiumeetmed on püsiva iseloomuga ja täidavad tulevaste aastate eelarve puudujäägi vähendamise eesmärki. Selleks et vähendada valitsussektori puudujääki sel aastal alla 3% SKP-st ja täita Euroopa Liidu eelarvereegleid, otsustati tuua riigi tulusid ja kulusid üksteisele lähemale 183 miljoni euro võrra, mille mõju eelarvele on 173 miljonit eurot.

Koos lisaeelarve meetmetega ulatub valitsussektori eelarve puudujääk sel aastal 1,19 miljardi euroni ehk 3%-ni SKP-st. Negatiivne lisaeelarve sisaldab 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid. Kokkuhoidu panustavad kõik ministeeriumid ja asutused ning riigi sihtasutused, kes hoiavad kokku peamiselt oma tegevus- ja majandamiskuludelt. Ministeeriumide kokkuhoiusumma on suurusjärgus 63 miljonit eurot.

Võrklaev ütles, et suuri investeeringuid valitsus ära jätta ei plaani, küll aga mõjutab eelarve seisu mõningate investeeringute nihkumine. Kokkulepe on, et investeeringud tuleb käiku lasta nii kiiresti, kui võimalik. „Oleme seadnud eesmärgiks, et selle aasta augustiks peab olema kohustustega kaetud 70% investeeringutest ja investeeringutoetustest, et täita aasta lõpuks investeeringute eelarve maksimaalses mahus. Lisaeelarveülesanne on olnud ausalt vaadata, milliseid investeeringuid on võimalik sel aastal täita ja milliseid mitte,“ põhjendas minister.

Riigikaitse kui kõige prioriteetsema valdkonna rahastust negatiivse lisaeelarvega ei vähendata. Küll aga leiab Kaitseministeerium solidaarselt teistega võimaluse kokku hoida tööjõu- ja majandamiskuludelt. Vabanenud vahendid suunatakse kaitsevõime parandamisse.

Siseministeeriumi valitsemisalas tuleb kokkuhoid ühekordsete kulude arvelt suurusjärgus 3 miljonit eurot. Seekord ei puuduta eelarve kokkuhoiumeetmed muuseumide, teatrite ja kontserdiasutuste sihtasutusi ning avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Haiglad said suunise parandada eelarvepositsiooni, vähendades tegevuskulusid 1% ulatuses. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonikulude taset vähendatakse muutunud SKP prognoosi arvestades 1%-ni SKP-st, säilitades kokkulepitud eesmärki.

Tulude suurendamiseks oleme otsustanud tõsta Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Elering AS-i dividendide summat. Lisaks vähendatakse Vabariigi Valitsuse reservi, nii sihtotstarbeta kui sihtotstarbelist.

Lisaeelarve eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja võimaldada valitsusel reageerida paindlikult erinevatele olukordadele ja vajadustele, mis võivad aasta jooksul esile kerkida. „Negatiivne lisaeelarve on üks vajalikest sammudest selle eesmärgi saavutamiseks,“ ütles Võrklaev.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann andis ülevaate komisjonis toimunud arutelust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu (I), Priit Lomp (SDE), Andrei Korobeinik (K), Maris Lauri (RE) ja Kert Kingo (EKRE).

Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust, sest poolt hääletas 15, vastu oli 50  ja erapooletu oli üks Riigikogu liige. Eelnõu esimene lugemine lõpetati ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 12. juuni kell 16.

Riigikogu kuulas ära vastused kolmele arupärimisele

Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlesid sõjaaja kaitseväe pioneerivõimekuse kasvatamist Venemaa-Ukraina sõja käesoleva etapi kogemuste valguses (nr 607), Ukraina liitumist Euroopa Liiduga (nr 613) ning pankade erakorraliste kasumite mittemaksustamist (nr 615) vastas peaminister Kaja Kallas.

Riigikogu istungi alguses andis ametivande Riigikohtu liige Oliver Kask.

Vabas mikrofonis võttis sõna Urve Tiidus.

Istung lõppes kell 17.27

Fotod (autor, Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

Tagasiside