Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil esinesid kõnega Riigikogu esimees Lauri Hussar ja president Alar Karis. Piduliku meeleolu lõi Rahvusooper Estonia noormeestekoor dirigent Hirvo Surva juhatusel. Ametivande andis Riigikogu asendusliige Jüri Jaanson ja kuulati ära vastused viiele arupärimisele.

Hussar ja Karis käsitlesid oma kõnes Riigikogu ees seisvaid ülesandeid ja parlamendi rolli algaval istungjärgul.

Riigikogu kuulas ära vastused viiele arupärimisele, mis olid esitatud peaminister Kristen Michalile, haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele ning kliimaminister Yoko Alenderile.

Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Andres Metsoja ja Helir-Valdor Seederi esitatud arupärimisele riigigümnaasiumide ühiskatsete tehnilise rikke kohta (nr 627) vastas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Arupärijad viitasid asjaolule, et üks kõige pingelisemaid aegu noore inimese jaoks on eksamiperiood, mille ebaõnnestumise tunnistajaks olime sellel kevadel. Olukord oli halb seetõttu, et eksamite vussiminek toimus riigi tõttu, kes on püüdnud näidata, et pakub võimalikult palju häid haridusvõimalusi õpilastele. Arupärijad soovisid teada, mis tingis niisuguse probleemi tekkimise ja kuidas oli riigiasutuste vaheline koordinatsioon korraldatud, et selline asi sai juhtuda.

Kallas selgitas, et räägime gümnaasiumi vastuvõtukatsetest, mis on paratamatult igatepidi seotud põhikooli lõpetamisega. Need on omavahel seotud protsessid. Ta vastas nendele küsimustele, mis on seotud kevadiste Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumide ühiskatsetega, millele oli loodud kaheksa erinevat testi. „Varem on ka eksamite infosüsteemi ühiskatsete tegemiseks kasutatud, aga erinevus sellekevadise olukorraga oli lihtsalt see, et jaanuarikuus toimus eksamiinfosüsteemi suur ümbertegemine, mis oli seotud e-eksamite jaoks eksamiinfosüsteemi arhitektuuri ümberehitamisega. Ja sellest tulenevalt tegelikult sellele uuele EIS-ile ehk eksamite infosüsteemile nende testide tegemiseks koormuskatsetust ei tehtud,“ ütles Kallas. Ta lisas, et ehk siis jäi tegemata see katsetus, mismoodi välisvaatest oleks võimalik väljastpoolt sisse planeerida sinna kaheksa erinevat testi, koormusega 3840 tegijat ühel hetkel. Kuigi varasematel aastatel see kõik toimis, aga vahepeal olid lihtsalt süsteemi arhitektuuri muudatused toimunud seoses sellega, et valmistasime ette põhikooli e-eksamite katseeksamiteks.

Kallas kordas veelkord, et see on väga selgelt haridusministeeriumi viga olnud, et need koormustestid jäid tegemata. Testid laadisid üles sinna välisesse keskkonda koolijuhid, koolid ise, mitte haridusministeerium. Sel hetkel keskkond lihtsalt vastu ei pidanud.

Kallas möönis, et vastutab loomulikult haridusministeerium selle eest, et see keskkond tegelikult ei olnud korras. Koolijuhid tegid teste teadmises, et eelmine aasta täpselt samamoodi süsteem toimis.

Kallas selgitas probleemi lahendamise käiku. „Igal koolil on oma vastuvõtukord. Koolid käitusid lähtuvalt vastuvõtukorrast. Selles vastuvõtukorras on väga selgelt kirjas, mis juhtub siis, kui katseid teha ei saa, millistel alustel tegelikult korraldatakse edaspidine vastuvõtt,“ ütles minister. Tema sõnul läbisid kõik lapsed tegelikult selle protseduuri. „Koolid on t vastuvõtu lõpetanud ja täna need koolid juba töötavad. Lennud on komplekteeritud ja õpilased koolides õpivad. Võeti arvesse lähtuvalt kooli vastuvõtueeskirjadest põhikooli lõpueksameid, põhikooli lõpuhindeid ja vestlusi, mida koolid läbi viisid, aga iga kooli oma vastuvõtukord nägi erinevaid reeglistikku ette nende erineva kolme aspekti koostoimes,“ ütles Kallas.

Riigikogu liikmete arupärimisele Kristina Kallase töö kohta (nr 632) vastas peaminister Kristen Michal. Arupärimistele, mis käsitlesid riigi plaani lõpetada põllumeestele haneliste tekitatud kahjude hüvitamist (nr 582), soode taastamist (nr 625) ja looduskaitselisi piiranguid (nr 626) vastas kliimaminister Yoko Alender.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Kalle Grünthal, Martin Helme ja Rain Epler.

Istung lõppes kell 18.48.

Istungi stenogramm

Fotod (autor: Erik Peinar/Riigikogu Kantselei)

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal 
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]