Riigikogu võttis vastu kaks seadust
Riigikogu heaks kiidetud seadustega kaasajastatakse Eesti Teaduste Akadeemia seadust ning lahendatakse põllumajanduspoliitika rakendamisel tekkinud probleeme.
Riigikogu võttis oma tänasel täiskogu istungil vastu kultuurikomisjoni algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse (514 SE), mille eesmärk on seadust kaasajastada ja lihtsustada ning kaotada mitmed akadeemia sisemistele otsustusprotsessidele kehtivad protseduurilised piirangud.
Seadusega tunnistatakse kehtetuks vananenud sätted, jäetakse seadusest välja akadeemia sisemist struktuuri ja otsustusprotsesse liialt detailselt kirjeldavad sätted ning viiakse seaduse terminid üldkasutatavate terminitega kooskõlla.
Põhiseaduses sätestatud akadeemiliste asutuste autonoomia printsiip sisustatakse selgemalt ning akadeemia sisemise struktuuri korraldamine jäetakse akadeemia enda otsustada. Seega luuakse tingimused akadeemia ülesannete ja missiooni operatiivsemaks täitmiseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 78 Riigikogu liiget.
Samuti võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse (546 SE), millega soovitakse viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusaktidega ja lahendada praktikas tekkinud probleeme.
Põllumajandusettevõtjatele ja -tootjatele kehtestatakse sotsiaalse tingimuslikkuse süsteem, mis seob pindala- ja loomapõhised toetused töö- ja tööhõivetingimuste täitmise ning tööandja kohustuste täitmisega. Muudatused tehakse ka põllumajandustoodete ühise turukorraldamise abinõudes, mis puudutavad koolikavasid, koostis- ja kvaliteedinõudeid ning turustusstandardite rakendamist. Koolikava toetuse andmise täpsemad tingimused saab minister edaspidi kehtestada määrusega.
Samuti näeb seadus ette meetmed geograafilise tähise kaitse tugevdamiseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja vastu 21 Riigikogu liiget.
Parlament lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise
Valitsuse algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (561 SE) muudetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16 eluaastalt 18 eluaastale, mis tähendab, et puude raskusastet on edaspidi võimalik tuvastada lastel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast. Sellega tagatakse laste võrdne kohtlemine, mis on arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses kui ka töövõimetoetuse seaduses laps alla 18-aastane isik. Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muutmisega, millega muudetakse õppimiskohustuse iga kuni 18-aastaseks saamiseni.
Läbirääkimistel võttis Eesti 200 fraktsiooni nimel sõna Irja Lutsar.
Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (551 SE) võetakse uuesti üle Euroopa Liidu vastav direktiiv ja kehtestatakse regulatsioon hobuste võistlustele, mis seaduse uue redaktsiooni vastuvõtmisega ekslikult välja jäi. Eelnõu kohaselt kehtestatakse hobuslaste võistlustingimused ja selle korraldamise eelteavituse nõuded. Võistlustingimustes ei tohi teha vahet Eestis registreeritud ja siit pärit hobuslase ning teise liikmesriigi hobuslase vahel. Nõue ei kehti tõu parandamise võistlustel ega traditsioonilistel üritustel. Eelnõu järgi peab võistluse korraldaja hiljemalt 15. detsembriks teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit järgmisel aastal kavandatavast võistlusest, milles diskrimineerimiskeeldu ei arvestata ja põhjendama ametile loomade vahetegemise vajadust.
Riigikogu toetas kaht õiguskantsleri ettepanekut
Riigikogu kiitis heaks õiguskantsleri ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla tööstusheite seadus. Õiguskantsler Ülle Madise märkis, et keskkonnale kõige rohkem kahjulikku mõju avaldav keerukas tegevus nõuab kehtivat kompleksluba, mis alates eelmise aasta 15. jaanuarist võib tähtajatu loa asemel olla ka tähtajaline. Samas ei määra seadus ühtki sisulist kriteeriumit, mille alusel otsustada, kas kompleksluba peaks olema tähtajatu või tähtajaline.
Madise sõnul on norm sedavõrd üldine, et paneb ebakindlasse olukorda kõik osapooled. Seejuures on ka kohtul keeruline ametniku otsuse õiguspärasust kontrollida, kui seaduses puuduvad alused loa seadusele vastavuse hindamiseks. Selleks, et tähtaega ei kehtestataks meelevaldselt, tuleb säte kas kehtetuks kuulutada või sätestada tähtaja määramise tingimused.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Igor Taro Eesti 200 ja Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, samuti fraktsioonitu Kalle Grünthal.
Ettepaneku poolt hääletas 61 Riigikogu liiget. Sellega sai keskkonnakomisjon ülesande algatada eelnõu, et viia tööstusheite seadus põhiseadusega kooskõlla.
Samuti toetas Riigikogu õiguskantsleri ettepanekut viia põhiseadusega kooskõlla elektrituruseaduse säte, mis jätab jäätmetest elektrit tootva ettevõtja toetuseta, kui riik ei ole suutnud saavutada olmejäätmete korduskasutusele ja ringlussevõtule seatud eesmärke.
Õiguskantsler Ülle Madise osutas, et mullu jõustunud sätet hakati rakendama tänavu 1. jaanuarist ning sellega jäeti toetusest ilma Iru elektrijaam, kellele riik oli andnud tähtajalise lubaduse maksta toetust tänavu 2. juulini. Toetuse eesmärk oli julgustada ettevõtteid tegema investeeringuid, mida nad muidu ei oleks ehk teinud, ning toetust lubati maksta 12 aastat.
Madise sõnul on tootja toetuse saamise õiguse omandanud enne selle sätte jõustumist ega võinud ette näha sellise piirava tingimuse kehtestamist. See on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, kuna riik oli varem kinnitanud, et toetust makstakse kogu toetusperioodi ehk 12 aasta vältel, kui täidetud on toetuse andmise ajal kehtinud tingimused.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aleksandr Tšaplõgin Eesti Keskerakonna ja Mart Maastik Isamaa fraktsiooni nimel, samuti fraktsioonitu Kalle Grünthal.
Õiguskantsleri ettepanekut toetas hääletusel 60 saadikut. Sellega sai majanduskomisjon ülesande algatada eelnõu, et viia elektrituruseadus põhiseadusega kooskõlla.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]