Riigikogu muutis Balti Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu
Riigikogu võttis oma täiskogu istungil vastu otsuse Balti Assamblee Eesti delegatsiooni muutmiseks ning lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise.
Riigikogu kiitis heaks väliskomisjoni esitatud Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni muutmise otsuse (832 OE), mille järgi saab Riigikogust lahkunud Riina Solmani asemel Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeks sotsiaalkomisjoni ettepanekul Helmen Kütt.
Balti Assamblee on Eesti, Läti ja Leedu parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab istungjärkudel, presiidiumis ja komisjonides Balti piirkonda puudutavaid küsimusi. Eesti delegatsiooni moodustamisel arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda Riigikogus ja alatiste komisjonide esindatuse vajadust. Delegatsiooni kuulub 12 Riigikogu liiget: delegatsiooni juht, asejuht ning kümme komisjonide esindajat.
Otsuse vastuvõtmist toetas 69 Riigikogu liiget.
Kaks eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud riigihangete seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (788 SE), mille eesmärk on muuta riigihangete kord lihtsamaks ja kiiremaks ning vähendada halduskoormust. Selleks lihtsustatakse oluliselt alla rahvusvahelist piirmäära jäävate hangete reegleid ning kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära. Ühtlasi tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need muutunud majandusolukorraga vastavusse.
Seletuskirja kohaselt lihtsustab riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine pea poolt riigihangetest ning kasvatab lihtsama menetlusega väikeostude osakaalu, samas kui suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema kontrolli alla. Lisaks luuakse eelnõuga võrgustikusektori tarbeks uudne lihtsustatud menetlus.
Eelnõuga tehakse bürokraatia vähendamiseks ka teisi muudatusi, näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks luuakse eelnõuga täiendav alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel.
Riigikogu lõpetas ka sotsiaalkomisjoni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (838 SE) esimese lugemise, mille kohaselt arvutatakse töötasu alammääras määratud vanemahüvitis ümber mitte 1. jaanuaril, vaid siis, kui alampalk tegelikult muutub.
Tänavu leppisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit töötasu alammäära tõstmises kokku veebruari keskel ja töötasu alammäära muudetakse 1. aprillist. See tähendab, et kehtiva seaduse järgi saaks töötasu alammääras makstava vanemahüvitise ümber arvutada alles 1. jaanuaril 2027. Eelnõu näeb ette, et vanemahüvitis arvutatakse töötasu alammäära muutumisel ümber muudatuse kuupäevast sõltumata. Eelnõu eesmärk on, et alammääras määratud vanemahüvitise saaks tänavu ümber arvutada 1. aprillist ja pered saaks uues suuruses vanemahüvitise juba maikuu väljamaksena.
Samuti näeb eelnõu ette, et vanemahüvitise määra arvutamise aluseks võetakse eelmise aasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäär. Kehtiva seaduse alusel toimuks vanemahüvitise määra muutumine alles alates 2028. aasta 1. jaanuarist, eelnõu järgi tehakse seda 1. jaanuarist 2027.
Muudatused aitavad sarnaseid olukordi vältida ka tulevikus, kui sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid jõuavad töötasu alammääras kokkuleppele ning valitsuse määrust muudetakse sellest tulenevalt pärast 1. jaanuari.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk Isamaa, Mihkel Lees Reformierakonna ja Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
