Riigikogu tänasel täiskogu istungil läbis esimese lugemise kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (570 SE) soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks teise riigi, rahvuse, usu või kultuuri- või väärtusruumi vastu.

Eesti riik seisab usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib. Usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik aga arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.

Eelnõu kohaselt ei tohi Eestis tegutsev kirik, klooster või kogudus oma tegevuses olla juhitud ega põhikirja kaudu või majanduslikult olla seotud välisriigis asuva juhtorgani, vaimuliku keskuse, vaimuliku juhi või ühendusega, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule, avalikule või põhiseaduslikule korrale. Sellist seost ei saa olla ka sõjale, terrorikuriteole, vägivallale kutsuva või sõjalist agressiooni toetava isiku või institutsiooniga.

Samuti täpsustab eelnõu, kes saab Eestis vaimulikuna teenida. Vaimulik ei saa olla inimene, keda on kuriteo eest karistatud või kes ei tohi Eestis elada või viibida. Lisaks täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale. Kirikutel ja kogudustel, kellel on vaja põhikiri ja tegevuspõhimõtted seadusega kooskõlla viia, on selleks seaduse jõustumisest aega kaks kuud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna, Ando Kiviberg Eesti 200, Anti Haugas Eesti Reformierakonna, Andre Hanimägi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Varro Vooglaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel, samuti osales läbirääkimistel siseminister Lauri Läänemets.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsioonid tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 11 ja vastu 41 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust ja ühe otsuse

Riigikogu kiitis heaks valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse (533 SE), mille eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu üldise tooteohutuse määrusega ning tagada akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine.

Euroopa Liidu üldine tooteohutuse määrus paneb tootjatele kohustuse hinnata küberturvalisuse ja tehisintellekti kasutamisega kaasnevaid riske ning sätestab, et tarbija peab veebipoes kätte saama sama info, mis on kättesaadav tavakaupluses, sealhulgas tootja andmed, tootetähis, toote pilt ning hoiatused ja ohutusteave.

Samuti on seaduse eesmärk tagada väljastpoolt Euroopa Liitu pärit toodete ohutus. Internetikaubanduse kasv on muutnud selle probleemi teravaks. Seaduse järgi peab edaspidi kõikidel ELi tarnivatel toodetel olema märgitud vastutav isik Euroopa Liidus, kes esindab tootjat ja tagab, et probleemidele leitakse lahendus. Üldjuhul on selleks vastutavaks isikuks toote importija või selle puudumisel tootja volitatud esindaja ELis. See muudatus on oluline, et kolmandate riikide ettevõtjad vastutaks oma toodete eest samamoodi nagu ELi ettevõtjad.

Lisaks ajakohastatakse seadusega Eesti Akrediteerimiskeskusele vastavushindamise asutuste akrediteerimistaotluste läbivaatamise ja tunnitasu aluseid, et tagada kõikide akrediteerimistegevuste õiglane ja läbipaistev tasustamine.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu neli Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Samuti võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse (558 SE), millega kiidetakse heaks panga põhikirja muudatused, mis kaotavad senised laenuandmise piirangud. Panga finantsjuhtimine muutub sellega kaasaegsemaks ja paindlikumaks. Panga riskide juhtimise otsustasandiks on edaspidi aktsionäride esindajad ehk tegevdirektorid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu neli Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks.

Lisaks kiitis Riigikogu tänasel täiskogu istungil heaks väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (577 OE), mille kohaselt vahetub kolm liiget Balti Assamblee Eesti delegatsioonis.

Delegatsiooni uuteks liikmeteks saavad Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov ja Hele Everaus, kes hakkavad asendama Priit Lompi, Lauri Laatsi ja Karmen Jollerit. Seletuskirja järgi vahetuvad liikmed seoses Riigikogu komisjonides toimunud muudatustega.

Balti Assamblee on Eesti, Läti ja Leedu parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab istungjärkudel, presiidiumis ja komisjonides Balti piirkonda puudutavaid küsimusi. Eesti delegatsiooni moodustamisel arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda Riigikogus ja alatiste komisjonide esindatuse vajadust.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 62 Riigikogu liiget.

Esimese lugemise läbis veel kaks eelnõu

Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) eelnõu (565 SE) eesmärk on tugevdada merejulgeolekut Eesti merealal, milleks täpsustatakse Kaitseväe ülesandeid ning vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamist Eesti merealal. Eelnõuga tagatakse Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, et Kaitsevägi oleks valmis merelt tulenevatele ohtudele kiiresti reageerima.

Kaitsevägi saab eelnõu kohaselt õiguse reageerida Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele. Muu hulgas täpsustatakse Kaitseväe ülesannete täitmisel kasutatavaid meetmeid Eesti majandusvööndis. Praegu on Kaitseväe riikliku järelevalve ülesanded Eesti merealal seotud eelkõige riigipiiri valvamisega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalev Stoicescu Eesti 200, Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kalle Laanet Eesti Reformierakonna, Vladimir Arhipov Eesti Keskerakonna ja Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (573 SE) tuuakse uue ohuastmega tegevusena seadusesse väga väikese ohuga kiirgustegevus, mille puhul nõutakse kiirgustegevusloa asemel tegevuse registreerimist.

Ohuastme määratluse muutumise tõttu muutuvad eelnõu kohaselt ka kiirgusohutuse spetsialisti määramise nõuded. Eelnõu järgi on kiirgusohutuse spetsialisti määramine kohustuslik, kui tegu on mõõduka või suure ohuga kiirgustegevusega või kui väikese ohuga kiirgustegevuses kasutatakse rohkem kui kümmet kiirgusallikat. Varem oli spetsialisti määramine seotud kiirgustöötajate arvuga.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga Euroopa Majanduspiirkonnas väljastatud kiirgustegevuslubade tunnustamist ning tehakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri soovitustest tulenevalt muudatusi, et tagada õigusaktide vastavus rahvusvahelistele standarditele.

Läbirääkimistel võttis Eesti 200 fraktsiooni nimel sõna Igor Taro.

Istung lõppes kell 18.59.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]