Riigikogu kuulas Eesti Panga presidendi aastaaruannet
Eesti Panga president Madis Müller andis Riigikogule ülevaate, mida olulist juhtus 2024. aastal majanduses ja finantssektoris ning raskustest, mida majandusele põhjustab ebakindlaks muutunud väliskeskkond.
Müller sõnas, et soovib läinud aastast eraldi esile tuua järgmised teemad. „Esiteks, hinnatõus euroalal aeglustus ja see võimaldas Euroopa Keskpangal alustada kiire tõusutsükli järel intressimäärade langetamist. Teiseks, Eesti majandus hakkas ilmutama elavnemise märke. Ja kolmandaks, Euroopa julgeolekuolukord halvenes ning see nõuab ühiskonnale eluliselt tähtsate teenuste kriisikindluse parandamist. Keskpanga jaoks tähendab see eelkõige seda, et peame täiendavalt investeerima oma tegevuste kriisikindlusse ning makseteenuste ja sularaharingluse toimepidevuse kindlustamisse,“ selgitas ta.
Eesti Panga president märkis, et keskpanga vaates kõige olulisemast ehk hinnastabiilsusest rääkides saabus läinud aasta juunis Euroopa Keskpanga nõukogus lõpuks piisav kindlustunne, et euroala hinnatõusutempo on piisavalt aeglustunud ja õigel kursil kaheprotsendise eesmärgi suunas. Müller selgitas, et see võimaldas hakata sammhaaval keskpanga intressimäärasid kärpima. „Intressimäära alanemisega lähevad laenukulud odavamaks, jättes laenuvõtjatele rohkem vaba raha kätte ja luues ettevõtjatele soodsamaid investeerimistingimusi. Oleme euroala intressimäärasid langetanud nüüdseks kaheksal korral ja keskpanga peamine intressimäär on sellega oma neljaprotsendilisest tipust poole võrra allapoole tulnud. Eesti laenuvõtjatele on oluline intressimäär kuue kuu euribor, mis ka järgib Euroopa Keskpanga intressimäärade liikumist. Kuue kuu euribor ületas vahepeal samuti nelja protsnedi piiri, kuid on keskpanga sammude tulemusel alanenud peaaegu kahe protsendi tasemele ehk samuti poole võrra,“ selgitas ta.
Mülleri sõnul mõjutas üldist majanduskeskkonda läinud aastal endiselt Venemaa agressioonisõda Ukrainas ning uue ebakindluselaine tõi kaasa pärast Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi järsult muutunud USA kaubanduspoliitika. Eesti majanduses toimuva kohta tõi ta esile näitajaid, mis märgivad majanduse elavnemist. „Näiteks olid eelmisel aastal tõusuteel nii jaemüügimaht, tööstustoodang, eksport kui ka mitmed teisedki majanduse võtmenäitajad. Võib öelda, et majandus taastub, aga ta teeb seda meil küllaltki vaevaliselt,“ sõnas ta.
„Jätkuvalt kiire hinnakasv ja selle mõju inimeste ostujõule teevad endiselt muret,“ märkis Müller ja selgitas, et kui möödunud aastal aeglustus elukalliduse tõus ligi 3,5 protsendile, siis selleks aastaks on Eestis oodata viie kuni kuue protsendilist hinnatõusu. Sellest umbes kolmandik tuleb maksutõusudest, ülejäänud on suuresti seotud palgakulude kasvuga ja toidu kallinemisega, sest maailmaturul on ka toidutoormete hinnad kerkinud. „Kuna eeldatav keskmise palga tõus ületab tarbijakorvi hinnatõusu vaid väga napilt ja tulumaksumäär samuti selle aasta alguses tõusis, siis inimeste reaalsissetulek tänavu ei kasva. Seda on oodata alles tuleval aastal, kui maksuvaba tulu kasutamise võimalus laieneb kõigile maksumaksjatele ja hinnatõusutempo aeglustub.“
Ühtlasi rääkis Müller, et 2024. aastal täitis Eesti Pank kõiki oma põhiülesandeid, mis on seotud hinnastabiilsuse tagamise ja rahapoliitika elluviimisega euroalal, Eesti riigi valuutareservi haldamisega, sularaharingluse ja maksesüsteemide toimimisega ja Eesti finantsstabiilsuse hoidmisega. Peale selle koostab Eesti Pank majandus‑ ja finantsstatistikat, majandusanalüüse, osaleb rahvusvahelises koostöös ning nõustab valitsust rahandus‑ ja majanduspoliitika küsimustes.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Võrklaev (RE), Lauri Laats (KE), Toomas Uibo (E200) ja Riina Sikkut (SDE).
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
