Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksandr Tšaplõgini ja Aleksei Jevgrafovi esitatud arupärimisele haridusleppe läbikukkumise kohta (nr 704).

Arupärijad soovisid teada, miks ei ole õnnestunud hariduslepet sõlmida.

Kallas selgitas, et esimest korda ilmselt Eesti ajalookorralduses on istunud laua taha nii suur hulk inimesi, kes vastutavad Eestis üldhariduse andmise ja kvaliteedi, õpetajate järelkasvu, õpetajate, palga, töötingimuste, koolivõrgu ja kõige selle eest. Hakatud on tegelikult läbi rääkima selle üle, mida me peaksime Eestis tegema, et õpetajad ei oleks üle koormatud, et noored õpetajad tahaksid koolis töötada, et me suudaksime tagada jätkusuutlikult õpetajate järelkasvu, et õpetajad oleksid motiveeritud, et nad saaksid endale karjäärimudeli, mis näitaks neile perspektiivi, kuidas selles ametis tegelikult saab karjääri teha. „See oli esimene kord, kus me nii suure laua taga istudes suure hulga osapooltega üheksa kuud läbi rääkisime,“ ütles Kallas.

Ta lisas, et isegi kui haridusleppel ei ole osa kohalike omavalitsuste allkirja, siis protsess ise oli suur õppetund meile kõigile, kui keeruline on Eestis haridust juhtida. „Sest meil on hariduse valdkond jaotatud kohalike omavalitsuste, erakoolide ja riigi poolt vastutavaks ühiseks valdkonnaks,“ märkis Kallas.

„Vaatamata sellele, et Tallinna allkirja sellel haridusleppel ei ole, on alates sellest õppeaastast Tallinna linn täitmas kõiki neid punkte, mis haridusleppes on kokku lepitud,“ nentis Kallas. Ta selgitas, et Tallinn on vähendamas oma klassikomplektides olevate õpilaste arvu selleks, et õpetajate töökoormust vähendada. Tallinn on vähendamas õpetajate kontakttundide arvu selleks, et õpetajate koormust vähendada. „Ehk kõiki neid samme, mida me haridusleppes lõpuks kokku leppisime, et õpetajate koormus väheneks,“ ütles Kallas. Ta märkis, et tegelikult hariduslepet täidetakse. „Vaatamata sellele, et poliitilistel põhjustel jättis Tallinna linn sellele allkirja andmata,“ nentis Kallas.

Kallase sõnul  tunnistasid kohalikud omavalitsused, et neil puuduvad rahalised vahendid selleks, et haridusleppe tingimusi täita. „Kui riik raha juurde annab, kui 2026. aasta eelarvest on näha, et tuleb diferentseerimisfondi kasv, siis nad hakkavad neid haridusleppe tingimusi täitma ja on jooksvalt nõus pärast seda ka haridusleppele allkirja panema,“ selgitas Kallas.

„Kui me tahame pikaajaliselt Eestis ära lahendada õpetajate järelkasvu probleemi, siis peame üle minema kollektiivlepingute vormile õpetajate palga küsimustes. Ehk peame jõudma Eestis Põhjamaade mudeli juurde, kus õpetajatel on vähemalt kaks või kolm aastat ette kindlus nende palgakokkulepete osas, et õpetajaametit valitakse. Täna on meil ühe aasta kaupa rahalised kokkulepped,“ ütles Kallas. Ta viitas asjaolule, et riigieelarve seadus ei võimalda pikemaks kui üheks aastaks toetuste osas riigil seaduslikke kohustusi võtta.  „Õpetajate palk riigieelarves on toetus kohalikele omavalitsustele,“ nentis Kallas. Ta lisas, et ainuke rida, kus see ei ole toetus, on raha, mis läheb haridusministeeriumi kaudu riigikoolide õpetajatele. Selles osas on õigus võtta seaduslikult pikemaid kohustusi kui ainult üheks aastaks.

Rahaliselt põhikooli pidamise vahendid, sealhulgas õpetajate palgavahendid, eraldatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi. „Sel juhul on raha kohalike omavalitsuste tulubaasis ja sel juhul on õpetajatega kollektiivlepingu läbirääkimistel kohalik omavalitsus, kes esindab põhikooliõpetajaid, riik esindab gümnaasiumiõpetajaid, ja erakoolid, kes esindavad erakoolide õpetajaid. Ja teisel pool on õpetajate ametiühing,“ selgitas Kallas.

Ta avaldas lootust, et suur osa omavalitsusi asub tegelikult neid kokkuleppeid täitma.. „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused jõuavad peagi siia Riigikokku, kus õpetajate karjäärimudel paika pannakse,“ ütles minister.

„Karjäärimudel paneb palju selgemad reeglid paika, millist tuge vajab õpetaja, kes on erineval karjääriastmel, millised kohustused on õpetajal koolis, kui ta töötab erineval karjääriastmel, ja millised on tema palganumbrid alammäära mõttes, kui ta töötab erineval karjääriastmel,“ ütles minister.  

Kallas vastas veel arupärimistele Eesti Kunstiakadeemia rahvusvahelise koostöö (nr 677), koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 rahastamise lõpetamise (nr 683) ja hariduslike erivajadustega laste koolide liitmise (nr 684) kohta.  

Arupärimisele Saaremaa tuuletööstuspargi rajamise kavatsuste kohta (nr 680) vastas kliimaminister Yoko Alender.

Arupärimistele, mis käsitlesid regionaalseid esindajaid (nr 706) ning Elroni piletihindade tõusu mõju regionaalpoliitikale (nr 708) vastas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman.

Vabas mikrofonis võttis sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Istung lõppes kell 20.31.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]